Indias ja Lähis-Idas on läätsed tänapäevalgi üheks olulisemaks toiduaineks, väga populaarne on see kaunvili ka Vahemeremaades. Lääts täidab hästi kõhtu, valmib kiiresti, on hinnalt odav ning sisaldab ohtrasti kiudaineid. Lääts on ka hea B rühma vitamiinide allikas. Lääts sarnaneb koostiselt ja toiteväärtuselt herne või vikiga, aga on loomasöödana toitvam. Temas on ligikaudu 25% proteiini, 1,8% toorrasva, 54% lämmastikuvabu ekstraktiivaineid ja 2,7% toortuhka. Läätsed omavad ühte väga hinnalist omadust: nad ei talleta endas mingeid kahjulikke ega toksilisi elemente (nitraadid, radionukleiidid jne.). Tänu sellele, saab läätsi, mis on kasvatatud ükskõik millises maakera punktis, pidada ökoloogiliselt puhtaks produktiks. 10 suurimat läätse kasvatajat Country 2012(tonnide s) Canada 1,493,620 India 950,000 Australi 463,000 a Turkey 438,000 USA 240,490 Nepal 208,201
• Isetolmleja • Kõrgus kuni 50 cm • Õied on läätsel valkjad või õrnsinise tooniga, paiknevad varrel kas üksikult või kobaras • Jässakad kaunad, milles kuni neli väikest lapikümarat seemet • Seemned 3-9mm http://2.bp.blogspot.com/-6LtokJ0w_yc/VWRi0hQfX_I/AAAAAAAAMdM/uV8ibkxnPpo/s1600/Masur-dal.jpg • Lääts sarnaneb koostiselt ja toite väärtuselt herne või vikiga • 25% proteiini, 1,8% toorrasva, 54% lämmastikuvabu ekstraktiivaineid ja 2,7% toortuhka • Harva loomasööt http://www.canadiangraininc.com/wp-content/uploads/2015/10/shutterstock_224871049.jpg • Eristatakse väikeseseemnelisi ja suureseemnelisi läätsi • Leitakse, et väiksematel läätsedel on mõnevõrra parem maitse lähtuvalt seemnete kooreosa suuremast osakaalust. Vähenõudlik kultuur • Seemned hakkavad idanema 4-5 ℃ juures, tõusmed taluvad 5-6 ℃ öökülma, kasvuks optimaalne temperatuur on 17-20 ℃. • Külvisügavus on 3-6 cm.
annaabi.ee 
