11. 45 000- alguse sai nüüdisinimeste asustus Euroopas 12. 15 000 a. Tagasi levis inimeasustus Euroopa ja Aasia põhjaosasse 13. 8500 a, tagasi mindi üle põllumajandusele ja karjakasvatusele. Peagi ka kudumine ja savinõude valmistamine 14. 5000 eKr vase töötlemine Lähis-Idas 15. 3500 eKr kujunes piltkiri 16. 3000 eKr tekkisid esimesed tsivilisatsioonid Mesopotaamias ja Egiptuses 17. 2500 eKr kasutusele võeti pronks 18. 1500 eKr raua toorsulatus 19. 1200 eKr levis raua töötlemis oskus üle Lääne-Aasia ja Euroopa Inimese lähimad sugulasliigis on inimeahvid. Inimene kui liik Homo Sapiens kuulub primaatide ehk esikloomade seltsi, hominiidide ehk inimlaste sugukonda, homo ehk inimese perekonda. Kahejalgsuse teke on ülimalt oluline edasise evolutsiooni seisukohalt, kuna see vabastas käed igasugusteks muudeks tegevusteks. Kunsti sünd Vanema kiviaja lõpuosast pärinevad kujukesed ja koopamaalingud. Tuntumad asuvad
Pronksi kasutuselevõtuga muutus eri piirkondade areng veelgi ebaühtlasemaks. Kõrge kultuuritaseme saavutasid maagirikkad ja põllumajanduseks sobivad piirkonnad, eriti Vahemeremaad. Pronksiaega iseloomustavad ka adra kasutuselevõtt põlluharimisel, käsitöö eraldumine põlluharimisest, mehe tähtsuse tõus perekonnas ja kogukonnas, eraomandi kujunemine ning varanduslik kihistumine. 1500 ekr Väike-Aasias raua toorsulatus - Rauamaak oli paremini kättesaadav ning raua kasutusomadused olid kivist ja pronksist paremad, mistõttu jäeti pronksist ja kivist tööriistad peagi kõrvale. Metallide tootmine ja töötlemine nõudis spetsiifilisi oskusi ning seetõttu hakkas osa inimesi tegelema ainult selle alaga. Metallide kasutuselevõtt võimaldas inimestel toota rohkem kui ainult oma perekonna tarbeks, tõi kaasa suu-reneva
annaabi.ee 
