varred nõrgad ja lamenduvad. K puudujääk esineb kõikidel liiva- ja soomuldadel. Ei esine savirikastel muldadel. Loomasöödas peaks K olema 1,5-2% kuivaines. K varu Eesti muldades 10-60 t/ha, suurem savimuldadel. Sellest K hulgast on taimedele omastatav 10-15%. Väetisena mulda antud kaaliumist omastavad taimed 40-70%. K väetisi tuleb kasutada igal aastal. Ühekordne max toimainehulk ei tohiks olla suurem kui 120 kg/ha. K- väetiste liigid : a) kaalisool toodetakse toorsooladest. Cl rikas happeline väetis. Sobib kõrrelistele ja teraviljale. b) KCl toodetakse tööstuslikult. Punakas , CL rikas happeline väetis. Ideaalne kõrrelistele ja teraviljale. c) K2SO4 vees hästi lahustuv happeline väetis. Sobib kartulile. d) kaaliummagneesia nõrgalt happeline, vähese Cl sisaldusega. Kõikidele taimeliikidele ideaalne. 4) Ca- taimetoitelemendina ja Ca- väetise liigid Ca esineb rakuplasmas süsihappe, väävelhappe, fosforhappe või oblikhappe sooladena. Ca
· paraneb saagi kvaliteet -suureneb tärklisesisaldus, õlisisaldus · tasakaalustatud taime areng · taimed jagunevad: -head P kasutajad( Iaastal üle 20%) juurviljad, kartul) -keskmised P kasutajad(I aastal 10-20%) -teraviljad, kaunviljad, raps - halvad P kasutajadd( I aastal alla 10%) -mais, lina · fosforväetiste efektiivsus oleneb fosforväetiste liigist, kultuurist kui ka mullaomadustest kaaliväetised · toodetakse toorsooladest · jaotatakse - kloriidsed - sulfaatsed · kaaliumkloriid(KCl) 50%K - ei sobi klooritundlikele kultuuridele - kartul liblikõielised kaaliumsulfaat (K2SO4) · suureneb auhkrusisaldus - paraneb talvekindlus, põuakindlus · I aastal kasutatakse ära 50-60% muldaviidud kaaliumist (kokku ~70%) KOMPLEKSVÄETISED · sisaldavad mitut toitelementi · sisaldavad vähem ballastainet · toitainete ühtlane jaotus põllulu · väetissegud:
varred nõrgad ja lamenduvad. K puudujääk esineb kõikidel liiva- ja soomuldadel. Ei esine savirikastel muldadel. Loomasöödas peaks K olema 1,5-2% kuivaines. K varu Eesti muldades 10-60 t/ha, suurem savimuldadel. Sellest K hulgast on taimedele omastatav 10-15%. Väetisena mulda antud kaaliumist omastavad taimed 40-70%. K väetisi tuleb kasutada igal aastal. Ühekordne max toimainehulk ei tohiks olla suurem kui 120 kg/ha. K- väetiste liigid : a) kaalisool toodetakse toorsooladest. Cl rikas happeline väetis. Sobib kõrrelistele ja teraviljale. b) KCl toodetakse tööstuslikult. Punakas , CL rikas happeline väetis. Ideaalne kõrrelistele ja teraviljale. c) K2SO4 vees hästi lahustuv happeline väetis. Sobib kartulile. d) kaaliummagneesia nõrgalt happeline, vähese Cl sisaldusega. Kõikidele taimeliikidele ideaalne. 22) Ca- taimetoitelemendina ja Ca- väetise liigid Ca esineb rakuplasmas süsihappe, väävelhappe, fosforhappe või oblikhappe sooladena. Ca
annaabi.ee 
