Nt. lina, mais (MAIS kõige lühem anekdoot :D ) KAALIUMVÄETISED Kaaliumväetiste tooraineks on maapõues olevad erinevad toorsoolade lademed (Venemaal, Saksamaal). Neid on võimalik toota ka mereveest. Mineraalid kaaliumväetiste toorainena: Kloriidsed: sülviin KCl, sülviniit KNaCl, kainiit KCl+MgSO 4, karnaliit KCl+MgCl. Sulfaatsed: söeniit, langebeiniit, polühaliit, haliit NaCl. 1950' keskpaigani olid kasutusel põhiliselt kaaliumi toorsoolad. Toorsool jahvatati peeneks ja külvati põllule. Tähtsamad kaaliumväetised: 1) Kaaliumkloriid (KCl 50% K) on nüüdseks enamtarvitatav kaaliumväetis. Seda toodetakse sülviniidist. Peenkristallilisel kujul on väga hügroskoopne, selle vähendamiseks granuleeritakse. Sobib kõigile kultuuridele, kloori tõttu ei sobi aga katmikaladele. Ometi on osad kultuurid klooritundlikumad. Neile antakse kaaliumkloriidi sügisel kloori kui iooni
..2kg/ha aastas). See võimaldab neid edukalt kasutada ka perioodiliselt varuväetisena. Kevadise mullaharimise alla antakse fosforit ainult sel juhul, kui sügisene andmine või kevadine paiklik väetamine ei ole mingil põhjusel võimalik. Happelistel muldadel on taimedele omastatava fosfori osa väike, lupjamisel väheneb fosfori fiksatsioon ja omastatava fosfori osa suureneb. Kaaliumväetised ja nende kasutamine Kaaliumväetiste tootmise aluseks on erinevad toorsoolad st kaaliumi sisaldavad settekivimid. Nad jaotatakse: 1. kloriidsed, kus kaalium esineb KCl-na, 2. sulfaatsed, kus kaalium esineb K2SO4-na. Ka puutuhka võib kaaliumväetiseks pidada, milles on ligikaudu 5...10% kaaliumit. Kaalium esineb puutuhas karbonaadina. Sellest tulenevalt sobib puutuhka kasutada happelistel muldadel. Kaaliumväetiste kasutamisel tuleb arvestada, et nad sisaldavad lisandeid: 1. magneesium - vähendab liikuva alumiiniumi ja vesiniku kahjulikku mõju ning on vajalik
annaabi.ee 
