(seepe), valgendada (oksüdeerijaid), värvida (erinevad värvained ja keedusoola), hapetega töötlemine (villa puhul) 17.. Milleks kasutatakse merseriseerimist?. Mis on selle protsessi olemus? Merseriseerimist kasutatakse tselluloosi ahela lühendamiseks ja kiu tugevdamiseks. Kangast või niiti töödeldakse lühiajaliselt (kuni 2 min) konsentreeritud naatriumhüdroksiidi lahusega 20-30% pinge all ja see järel neutraliseeritakse 18. Toorsiidist kangaste ettevalmistamisel kasutatatakse järgmisi töövõtteid: a)Pesemine sooja vee ja pesusoodaga b) värvimine c) vajadusel töödeldakse sooladega langevuse parandamiseks (tinasool) d) valgendamine (ettevaatlikult) 19. Nimetage looduslike värvaainete tooraineid! Puukoor, seened, sammal, sinerõigas, purpurtigu Peet, kohvipaks, punanekapsas, peitsid 20. Selgitage, mis on pindaktiivsed ained ja milleks neid kasutatakse?
ruttu. Siid suudab endasse imeda niiskust 30% omaenda kaalust. Töötlemata siidi kasutatakse ka tema ravi ja põletikuvastase toime tõttu. Siidikookon koosneb tavaliselt 3000 meetri pikkusest õrnast siidiniidist. · SIID ON KÕIGE KALLIM LOODUSLIK TEKSTIILKIUDAINE · SIIDI KODUMAA ON HIINA · SIIDILIBLIKAS MUNEB MUNAD, MILLEST ARENEVAD SIIDIUSSID EHK RÖÖVIKUD · RÖÖVIKUD EHITAVAD ENDALE KOOKONI, MIS KOOSNEB IMEPEENEST NIIDIST TOORSIIDIST · LOODUSLIK SIID ON VALGE VÕI KOLLAKAS · MITU TOORSIIDINIITI KOKKU KEDRATES SAADAKSE NIIT, MILLEST KOOTAKSE SIIDRIIET · SIIDI OMADUSED ON SARNASED VILLA OMADUSTEGA, KUID TA POLE SOE · SIIDIST ESEMEID EI PESTA TULISE VEEGA EGA TRIIGITA VÄGA KUUMA TRIIKRAUAGA · SIIDIST VALMISTATAKSE ÕMBLUSNIITI, RIIET PIDULIKE RÕIVASTE JAOKS, SALLE JA RÄTIKUID. Siidi teekond meieni on pikk
Siid on ka loomset päritolu. Toorsiidi niiti e. kookonniiti eritab oma siidinäärmest siidiliblika (Bambyx mori) tõuk nn. siidiuss. Siid erinebki teistest looduslikest kiududest selle poolest, et ta ei ole tekkinud aeglasel kasvamisel nagu tsellulooskiud või karvad. Enne nukkumist koob siidiuss (siidiliblika röövik- siidiuss- pressib selle siidinäärmetest kiiresti kõveneva valgulahusena välja) 24 tunni jooksul enda ümber 3000 4000m (mõningatel andmetel 500-1000m) pikkuse toorsiidist kookoni. Täpselt samal põhimõttel toodetakse ka tehis ja sünteeskiude. Nukud surmatakse ja toorsiid keritakse maha mahakerimismasinate abil. Siidikiud koosneb kahest peenest elementaarkiust, 70 80%), mida seob omavahel liimjas aine seritsiin (20 30%). Siidikiud on erinevalt kasvamisel tekkinud kiududest väga ühtlase läbimõõduga ja väga pikk. Toorsiid koosneb kahest põhivalgu (fibroiini) kiust, mis on pealt kaetud ja omavahel ühendatud teise, liimitaolise valgu
Tema teoste enamik on valminud just seal. Ester Mägi, Saare õpilane, on kirjutanud: "Mida tähendas Saarele Hüpassaare, seda märkasin eriti kevaditi. Ikka sagedamini hakkas ta sellest rääkima. Unustamatud muljed on mul esimesest külaskäigust Hüpassaarde. Seal alles nägin, kuidas ta oli kokku kasvanud oma kodujuurtega. Kohtusime õhtul, kui ta tuli koju oma tavaliselt metsamatkalt - reibas, särav, pruun ja metsahõnguline, paljajalu ning valgeis toorsiidist pükstes ja särgis kui piduline. Järgnevail päevil näitas ta mulle uhkuse ja vaimustusega oma metsi ja puid, käisime rabas käsikäes, sest ta kartis, et teen ettevaatamatu sammu ja vajun laukasse, istusime metsas mahalangenud puudel, rääkisime, aga rohkem vaikisime." 19431956 töötas Saar kompositsiooniprofessorina Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Pedagoogina oli Mart Saar väga põhjalik ja inspireeriv. Lisaks tugevale tehnilisele
annaabi.ee 
