2) keedetud-küpsetatud lihatooted, sh kastmed ja puljongid; 3) piim, koor, tehiskoor, munaroad ja piimatooted; 4) keedetud munad ja munatooted, näiteks majonees; 5) koorikloomad ja muud meretoidud; 6) keedetud riis; 7) salatid. Kõiki ülalloetletud toite seostatakse sageli toidumürgistuse puhangutega, eriti linnuliha, toormunatooteid ja keedetud-küpsetatud liha. Tihti maitseb ja lõhnab saastunud toit täiesti normaalselt ning saastumist ei suuda avastada ilma labora- toorsete uuringuteta. Keskmise riskiga toidud on need, mis ei kuulu kõrge ega madala riskiga toitude gruppi. Näiteks steriliseeritud toiduained (konservid, steriliseeritud piim jne). Madala riskiga toidud on need, mille muutumine tarbijale ohtlikuks tavalise realiseerimisaja jooksul ei ole tõenäoline ning mis ei vaja säilitamiseks eritingimusi (võib hoida toatemperatuuril). Näiteks lihtpagaritooted (leib, sai), küpsised, kuiv- ained, mahl, alkohol jne.
Selitamine selitus, vee vabastamine heljumist, enamasti koagulantide abil. Selleks rajatud ehitist nim. setitiks (ka selitiks, settebasseiniks). Seltsing lühemaks või pikemaks ajaks (toitumine, kosimiskäitumine, ränne, puhkus, ööbimine) moodustuv loomade rühm, loomade kooselu lihtsamaid vorme. Servaeffekt vt. ökoton. Settekäitlus reoveesette töötlemine keskkonnaohutuks või utiliseerimiskõlblikuks. Puhastuses tekkiv toorsete tihendatakse, stabiliseeritakse (orgaaniline aine lagundatakse) kas õhutuskambris aeroobselt töödeldes või (enamasti) kinnises ruumis (septikus, metaanitankis) anaeroobselt kääritades ja tahendatakse (mudaväljakuil, tahendustiikides, vaakumfiltrite, pressfiltrite või tsentrifuugide abil). Käitlus lõpeb sette kaadamise (prügilasse, ookeani), põletamise ja utiliseerimisega (väetisena, söödaks).