aasta lõpuks. 1990. alguses sai metsa raiumine Soome paberitööstuse tarbeks ärimehi meelitavaks kiire raha teenimise võimaluseks. Sellega on kuni tänaseni kaasnenud röövraied ja muud majanduskuriteod ning isegi organiseeritud kuritegevus. Viimastel aastatel on suurenenud puidule kohapeal lisaväärtuse loomine puidu töötlemise ja valmistoodete valmistamise läbi, samuti on suudetud puidutööstusesse rohkem investeerida. Kolmandik Eesti puidutööstuses kasutatavast toorpuidust hangitakse Venemaalt, põhjuseks hinna ja kvaliteedi suhe. Ühtlasi säästab see Eesti metsi puidu juurdekasvu ületava raiekooruse eest. Suurenenud on saematerjali kõrval puitlaast- ja puitkiudplaatide, vineeri ja kokkupandavate palkmajade toodang. Viimastel aastatel on puidutoodangu kasv siiski pidurdunud nii saematerjali hinna languse, raiemahtude vähenemise kui Venemaalt töötlemiseks imporditava palgi kallinemise tõttu
Generaator, AS Eesti Veejõud jt. 5.1 PUIT Viimase kümnendi jooksul kasutati maailma iga-aastasest 3-3,5 miljardilise kuupmeetri suurusest metsatööstuse kogutoodangust enam kui 50% energia tootmiseks. Ülejäänud toormaterjali kasutab puidutööstus ära saematerjali, mööbli, ehitusmaterjalide jms tootmiseks, kust omakorda 20-40% kogu toormaterjalist moodustavad jäägid, mis on samuti sobilikud energia tootmiseks. Seega kogumahus ligikaudu 60-70% toorpuidust kasutatakse ära energiatootmiseks. Puit on väga tähtis esiteks kindlasti küttematerjalina. Inimesed peavad ainult jälgima, et üleraiet ei tekiks, mis mõnedes kohtades on juba suudetud teha. Eriti suur kahju on, kui inimesed raiuvad maha liiga suure osa vihmametsadest, sest need on väga erilised ja unikaalsed metsad, mida võib leida ainult troopikast. Kuid osasid raha peale väljas inimesi pole võimalik takistada, siiski anname endast parima. 5.2 Teised fossiilsed kütused Maagaas:
annaabi.ee 
