* Alg- ja põhikoolis koolis õppis vabakäe joonistust. * Õppis Amsterdami Kuninglikus Akadeemias 1892 kuni 1895 aastani * Elas Hollandis, Pariisis, Londonis ja New York'is. * Andis maa maalimise eratunde * Asutas ajakirja "De stijl", (Stiil) * Radikaalne samm kubismist geomeetrilisse abstraktsionismi. * Eesmärgiks oli maalides kaotada reaalsed kujundid * Suurel hulgal kirjutas artikleid kunstist, oli väljendusrikas kirjutaja Rühmitused Jan Tooropi kunstnike kogukond 1909 liitus usklikku kogukonnaga 1910 sai temast kunsti kogukonna ja kohtu täiskohaga liige. 1. PERIOOD - NATURALISM (1895-1905) * Maalib palju maastikku, ehitisi, kirikuid ja koduloomi * Huvitus vertikaalsusest ja vormide rohkusest * Külastab palju kuulsate kunstnkke muuseume * Hakkab eksperimenteerima värvidega * Arenemine toimub abstraktsiooni poole 2. PERIOOD - ÕHTUSED MAASTIKUD (1906-1907) * Suurel hulgal kirjutas artikleid kunstist.
Tema jõudmist abstraktsionismini võib selgelt näha tema puude seerias. Mida abstraktsemaks Pieti tööd muutusid, seda rohkem sai ta tunnustatumaks ja kuulsamaks kaaskunstnike ning uusi suundi pooldavate inimeste seas. Samas sai ta ka võrdlemisi suure kriitika osaliseks, enamasti Hollandi kunstnike poolt, kes leidsid, et Mondrian olevat segaduses oma kunstilises suuna poolest. Olulised olid Mondriani reisid Domburgi, väiksesse linnakesse saare peal, kuhu rajati Jan Tooropi, tolle aja ühe kuulsama Hollandi kunstniku, kunstnike kogukond. Toorop oli Hollandi ja Prantsusmaa kunstnike kogukondade vahendaja ning nägi palju vaeva, et viia kahe riigi kunstnikke kokku. Aastal 1909 liitus Piet Mondrian usklikku kogukonnaga, mis ainult ei murdnud tema suhet õigeusklikest vanematega, aga sellest sai ka alus tema mõtlemises ja intellektuaalses pooles tema kunstis. Nendel aastatel kasvates Mondrian habeme ja mediteeris. Nagu paljud
sümboliseerivad tragöödiat, hukku, surma; kellukas soovi, iha; päevalill põlemist, päikesesära, omamoodi elutuld. Sagelikasutatav motiiv oli õiepung või nupp (uue kasvu ja elu sümbol). Luik, paabulind, kiil ja pääsuke olid lemmiklinnud tänu oma kurvjatele kehadele, samas kui femme-fleur (lill-naine) oma pikkade lainetavate juustega esindas kas idealiseeritud neitsilikku ilu või erutavat, veidi kõhna, mustasilmset ahvatlejannat, keda me kohtame korduvalt Aubrey Beardsley`, Jan Tooropi, Georges de Feure`i, Gustav Klimti ja teiste töödes. Pikkade juuste kultuses väljendus erootikagi. Juukseid ülistati nii maalis, kirjanduses kui ka muusikas. Sagedased elusolendid juugendornamentikas on ussid ja hurdad. Lillede ja lindude eelistustest selgub ka juugendi soositud värvigamma, milles olid eriti hinnas violetsed, kahvatukollased, valged, õunrohelised ja teised analoogsed värvid, eriti paabulinnuvärvid.
annaabi.ee 
