sees kui ka väljaspool seda. Sageli töötatakse aastast aastasse harjumuspärasel viisil Graafilised ja tabelimeetodid- populaarsed lihtsuse tõttu. Neid on nii palju ja nad ei anna optimaalseid tulemusi, kuid see-eest on odavad. Meie piirdume nende meetodite vaatamisega. Lineaarne meetod- võimaldab efektiivsemalt kasutada organisatsiooni ressursse, seadmeid, raha aega, laoruume ja toormematerjali, aitab plaanida ja vastu võtta juhtimisotsuseid.(Kabral, 2003, lk 180) Plaanimise sammud: 1. Määrata nõudlus 2. Määrata tootmismaht, mis tehakse normaalse tööaja, ületunnitöö, tööjõu täiendava palkamise või allhanke korras 3. Leida tööaja kulud, töötajate palkamis- ja vallandamiskulud ning varude kokkuhoid 4. Analüüsida variante 5. Võtta vastu iga ajavahemiku kohta eraldi
(Keskkonnaühenduste ja Keskkonnaministeeriumi...) Tänapäevases 2008 aasta seisus võib öelda, et neid plaane on tulemuslikult täidetud. Praegusel hetkel on meile suuremaks probleemiks kujunenud majanduse langus ja mõneti isegi liialt tugevad regulatsioonid ja piirangud (oli prognoositud juba 9 ette tegelikult) ning poliitilised vangerdused, mis on ära lõiganud puidukaubandusliku toormematerjali kättesaadavuse. Seda peamiselt selle näol, et FLEGT regulatsioon nõuab tõendit puidupäritolu kohta ja soovitavalt ka vabatahtlikku sertifitseerimist. Paraku venemaalt pärineval puidul (väga suur osa Eesti ja Soome puiduturust täitis varasemalt Venemaalt pärit puit) vastavate nõuete täitmine on puudulik. See pärsib tugevalt kohalike saeveskite tööd. Lisaks sellele on tänu paljudele kohalikele riiklikele piirangutele ja seadustele piiratud ka kohaliku puidu kättesaadavus