min), laiad süttimispiirid võimaldavad kiire põlemise tõttu on mootori töö jäik ja muuta küttesegu kvaliteeti mürarikkam, mootori toitesüsteem tuleb ümber ehitada, ottomootoris ja seega tõsta kõrge isesüttimistemperatuur raskendab kasutegurit osalisel koormusel kasutamist diiselmootorites • Peamine toormeallikas on vesi, kuid vesinikku võib saada ka maagaasist, naftast ja kivisöest Veel alternatiivkütuseid Ammoniaaki (NH3) ja teisi lämmastik-vesinikkütuseid (tuntuim on hüdrasiin) on sisepõlemismootori kütusena vähem uuritud, kuid neid kasutatakse reaktiivmootorikütuse osana. Eelised: Puudused: tooraineks olevat lämmastikku süttib halvasti, põleb ja vesinikku on palju, halvasti ja aeglaselt,
4.5.2. Keemiatooted Norra esimene suuremahulise hüdroenergiakompleksi ehitamise lõpetas Norsk Hydro 1907. aastal. Euroopa tollal suurim elektrijaam oli mõeldud põllumajandusväetiste tootmise varustamiseks elektrienergiaga. Nüüd on Norsk Hydro Euroopa juhtiv nitraadi, seguväetiste, karbamiidi ja ammoniaagi tarnija. Tähtsa Euroopa nafta- ja gaasitootjana on Norra ühtlasi plastmaterjalide nt vinüülkloriidmonomeer ja polüvinüülkloriid (PVC) toormeallikas. Veel ühe Norra keemiatööstuse haru moodustavad tehnilised tooted värvid, liimid, puhastusvahendid, alginaadid ja peenkemikaalid. 4.5.3. Metallid Norra on alumiiniumi, magneesiumi ja rauasulamite suurtarnija ning ühtlasi üks maailma suurimaid primaaralumiiniumi tootjatest ja eksportijatest. Valmistoodete valmistajad kasutavad alumiiniumist pooltooteid ehitus-, transpordi- ja pakenditööstuses. Rauasulameid
Eesti metsatööstuse toodete väliskaubandus ja peamised turud Metsatööstuse toodete väliskaubanduses on selgesti jälgitavad kaks tendentsi: - suurema lisandväärtusega toodete osakaalu suurenemine ekspordis; - tooraine (saepalk ja osaliselt ka saematerjal) impordi kasv. Saepalkide import sõltub saepalkide kättesaadavusest ja naaberriikide tollipoliitikast. Läti, Leedu, Valgevene ja Ukraina metsaressursid on piiratud, suurim potentsiaalne toormeallikas Venemaa aga on suurendanud saepalkide eksporditolle sellise määrani, et saepalkide import sealt on praktiliselt lõppenud. Ümarpuidu ekspordist suurema osa moodustab paberipuidu eksport Rootsi (898 000 m3 2010. a) ja Soome (728 000 m3 2010. a). Enne aastat 2008 oli ümarpuidu impordi suurimaks osaks saepalgi import Venemaalt, 2008. a aga muutus olukord kardinaalselt. Peamiseks ümarpuidu allikaks sai Läti, kokku 249 000 m3 2010. a, suurim osa sellest oli männipalk, 93 000 m3
annaabi.ee 
