aastal toimus Põlvas küla tantsupidu. Ilmarile jäi seal silma üks imeilus naine nimega Evi, kellega ta hiljemalt hakkas väga tihedalt suhtlema. 4. PEREELU 1960. aastal kolis vanaisa Põlvasse ja asus elama enda silmarõõmu Evi juurde, kus elas peale nende veel Evi ema Juuli, Evi tädi Helve ja onu Aare ja Evi varasemast abielust poeg Avo. Põlvasse elama tulles lõpetas vanaisa kinofilmide näitamise ja leidis endale tööd Põlva MEK-is. Vanaisa elukaaslane Evi töötas Põlva Toorlinavabriku murrumasinast vastuvõtjana. Evil ja Ilmaril sündis 1962. Aastal tütar Astrid ja 1967. Aastal poeg Ainar. 1974. aastal oli vanaisal kahepoolne kopsupõletik. Põlva haiglas öeldi talle, et kui ta suitsetamist ja joomist maha ei jäta siis on tema elupäevadel varsti lõpp. Ta kuulas arstide sõna ja jättis suitsetamise ja alkoholi tarbimise. Ta vahetas ka töökohta ja asus tööle Põlva valda Himmaste külla keevitajana. Tööle sõitis
Abja külanõukogu moodustati 1945 aastal Abja valla koosseisus. Aastal 1956 liideti Abja külanõukoguga Paluja külanõukogu ja Penuja külanõukogu (Kaart 7) (Abja vald). 5 1967. aasta seisuga olid külanõukogus järgmised asulad: Abjak u, Atika, Jaanushansu, Kariste, Maru, Määraste, Penuja, Põlde-Mulgi, Päigiste, Rängle, Saapa, Saate, Sooküla, Tümpsi, Veskimäe ning asula Abja toorlinavabriku juures (Kuningas, 2012). Aastal 1967 oli külanõukogu pindala 161 km² ja elanike arv 2199. Külanõukogu keskus oli Abja- Paluoja alev. Külanõukogu piiresse jäid Abja sovhoos (keskus Abja-Paluojas), Kariste kolhoos (Saapa külas), kolhoos Olev (Tümpsis) ning Abja toorlinavabrik (3 km Abja-Paluojast lääne pool). Abja- Paluoja kõrval olid kohalikeks keskusteks Penuja (kultuurimaja, raamatukogu, algkool) ja Saapa küla
annaabi.ee 
