Sellega tegeleb edasi Rehviliit. Ülejäänud kummipuru saadetakse Saksamaale taaskasutamiseks [30]. Rehvide protekteerimisel tuleb läbida mitmed protsessid. Esiteks tuleb vanarehvid kolmeks päevaks kuivatisse panna, kus need seisavad 80°C juures. Pärast kolmandat päeva kontrollitakse rehvid üle, et ei oleks liiga kuivanud, velje ääred peavad olema terved jne. Seejärel võetakse vana muster maha, pannakse kumm mõõtu ning liim peale. Edasi pannakse peale uus toorkumm ja küljelint, siis on vaja uuesti kontollida ja kumm tasakaalu saada. Lõpuks lähevad rehvid ahjudesse ehk pressidesse, kus need peavad olema umbes 30-40 minutit. Viimaseks teostatakse uuesti rehvi kontrollimine ning vastavalt vajadusele ka naelutamine [30]. 24 Aastas tuuakse umbes 65-70 tuhat kasutatud rehvi, ühes koormas on 2000 rehvi. Toorkummi tuuakse Portugalist [30].
(1880'tel) Saksamaa ja Itaalia. Tulemuseks on omavahelised konfliktid , Prantsusmaaga Aafrikas, Venemaaga Aasia piirkonnas. Veelgi keerulisemaks teeb olukorra 1890'tel Rahvusvahelise poliitika globaliseerumine, nüüd ilmuvad areenile USA ja Jaapan. Imperialismi põhjused: 1) Natsionalistlik vabadusideoloogia mandus marurahvusluseks. 2) Sotsiaaldarvinism 3) Tööstuse ja kapitalismi areng eeldas uute toorainete hankimist ja turgude hõivamist (nafta, metallid, toorkumm). 4) Euroopa populatsiooni hoogne juurdekasv (emigreerumine). 5) Julgeoleku ja huvisfääri kindlustamine. I Maailmasõja Peamiseks Põhjuseks ei olnud koloniaalküsimused vaid Euroopa sündmused ja sisepinged. Euroopa kriisid 20. sajandi alguses Rahvusvaheliste kriiside seeria viib I maailmasõjani. Algul ei saanud oodatagi et need kriisid sõjani viivad. 1) Esimene neist oli I Maroko kriis (1904-1906): Peamised vastased Prantsusmaa ja Saksamaa