Liha tuleks jahutada 10 tunni jooksul, peale tapmist, et lihakeha temperatuur ei langeks alla 10 C. Võimalikult hõrgu liha saab siis, kui liha pole peale tapmist jõudnud kontraheeruda (eau.ee). Lihakehade suurus ja keemisine koostis sõltub suuresosas looma toitumusest. Tähis on toorkiu olemasolu. 3.1 Toorkiud Toorkiu osadeks omakorda on NDF ja ADF. NDF on neutraalkiud ja ADF happekiud. Mõlemad näitavad ligniini-, tselluloosi ja hemitselluloosi sisaldust sööda toorkius. ADF-i ja NDF- i ei tohiks sööt palju sisaldada, kuna selle tagajärjel väheneb sööda seeduvus. ADF-i ja NDF-i sisaldust söödas näitab ka rakuseina paksus ja taime arengufaas. Seetõttu tuleks pöörata tähelepanu ka taimse sööda juures taimede arengufaasile. Mida hilisem arengufaas, seda ADF-i ja NDF-i rikkam sööt on. Neutraalkiu ja happekiu sisaldus näitab ka taimevarre puitumisfaasi. Mida rohkem on neutraal- ja happekiudu, sdea paksem on rakusein ning seda puitunum on taim
peamiselt bakterite abil või ensümaatilisel teel (kasteligu, leotus tiigis,vannis jne.) ja kuivatatud linavarre edasisel mehaanilisel töötlemisel (murdmisel, ropsimisel, sugemisel, jne). Linakiu kättesaamine ei ole kerge. Võrreldas vanemate meetoditega (linaligu) on ensümaatiline kiu kättesaamine kiirem ja toimub puhtamates tingimustes. Lõplik eraldamine toimub mehaaniliselt ja seda nimetatakse lina ropsimiseks. Nii linakiud kui puuvill koosnevad peamiselt tselluloosist . Lina toorkius on tselluloosi kuni 74%, puuvillas 94 96%. Ligniini on linakius umbes 5%. (Aromaatseid tuumi sisaldav ruumilise struktuuriga polümeer). Looduslikus tselluloosis on polümeeris 1400 12000 glükoosi jääki omavahel seotud. (1- 4 glükosiidsete sidemetega). Linas leidub ka valke ja vahataolisi aineid ning värvaineid (pruunid ja hallid toonid).Tselluloos on vees lahustumatu, ei lahustu ka enamikus tuntud lahustites (mõned komplekssoolade lahused on erandid)