katsed näitasid, et aatomi sees on väga tihe ja raske klomp ja suurem osa aatomist on tühi ruum. Ta ja teiste teadlaste, tööd panid aluse uuele ajastule füüsikas tuumaajastule. Tänu sellele said võimalikuks vähihaigete kiiritusravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv Aastal 1899 võttis Rutherford kasutusele terminid alfakiirgus ja betakiirgus, et tähistada kaht tüüpi kiirgust, mis väljuvad vastavalt tooriumist ja uuranist. Need kiirgused erinesid läbitungimisvõime poolest: alfakiirguse peatamiseks piisab juba paberilehest. 1900-1903 töötas ta koos Frederick Soddyga, kes pälvis 1921 Nobeli keemiapreemia, ja nad uurisid elementide muundumist üksteiseks. Rutherford näitas, et radioaktiivsus on aatomite lagunemise tagajärg. Rutherford märkas ka, et samast kogusest radioaktiivsest ainest laguneb pool alati konstantse aja jooksul, ja võttis kasutusele termini poolestusaeg
Rutherford kutsus oma laborisse tööle andekaid aatomiuurijaid, näiteks James Chadwicki ja John Cockfordi.Nende ja teiste teadlaste, eeskätt Marie ja Pierre Curie, Enrico Fermi ja Niels Bohri tööd panid aluse uuele ajastule füüsikas tuumaajastule. Tänu sellele said võimalikuks vähihaigete kiiritus ravi , tuumajõujaamad ja tuumarelv.Aastal 1899 võttis Rutherford kasutusele terminid "alfakiirgus" ja "beetakiirgus", et tähistada kaht tüüpi kiirgust, mis väljuvad vastavalt tooriumist ja uraanist. Need kiirgused erinevasid läbitungimisvõime poolest: alfakiirguse peatamiseks piisab juba paberilehest. 19001903 töötas ta koos Frederick Soddyga, kes pälvis 1921 Nobeli keemiapreemia, ja nad uurisid elementide muundumist üksteiseks. Rutherford näitas, et radioaktiivsus on aatomite lagunemise tagajärg. Rutherford märkas ka, et samast kogusest radioaktiivsest ainest laguneb pool alati konstantse aja jooksul, ja võttis kasutusele termini "poolestusaeg"
või naatriumi aatomite keskmine "eluiga" on Merkuuri päeva ajal umbes 3 tundi (ja periheelis pool sellest). Haihtuvat atmosfääri täiendab pidevalt mitu mehhanismi: Merkuuri magnetväli hoiab kinni päikesetuult; suuremate kehade ja mikroosakeste kokkupõrked Merkuuri pinnaga tekitavad auru; auru eraldub ka temperatuurist tingitud aurumise tõttu. On ka võimalik, et gaasi eraldub sügavalt planeedi seest. Heelium võib tulla nii päikesetuulest kui ka radioaktiivsest uraanist ja tooriumist pinnasekivimites. Merkuuril puuduvad tuule poolt tekitatud pinnavormid, nagu liivaluited ja liiva- või tolmujutid. Seetõttu arvatakse, et Merkuuril ei ole ka varem olnud märkimisväärset atmosfääri. Temperatuur Atmosfääri hõreduse tõttu (hõre atmosfäär ei talleta soojust) kõigub temperatuur suuresti. Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179 °C), minimaalne 90 K (-173 °C; enne koitu) ja maksimaalne 700 K (427 °C; sellel temperatuuril on võimalik tina sulatada)
Tuumareaktoreid kasutatakse elektrienergia tootmiseks, teaduslikel uurimistöödel rakendavate võimsate neutronivoogude tekitamiseks, mitmesuguse kiirgusintensiivsuse ja poolestusajaga radioaktiivsete tehisisotoopide valmistamiseks, ainete kiiritamiseks nende füüsikaliste ja 3 keemiliste omaduste muutmise eesmärgil, jõuseadmetena laevadel, tuumkütuse (plutooniumi- 239 ja uraani-233) saamiseks mittelõhustuvast uraanist-238 ja tooriumist-232. Liigid 1) Uraan-grafiitreaktor esimene reaktoritüüp, milles tuumkütust ümbritseb neutroniaeglustiks olev grafiit. Neid rakendatakse laialdaselt niihästi plutooniumi kui ka elektrienergia tootmiseks määratud tööstuslikes seadmetes. 2) Vesi-vesireaktor tuumareaktor, milles neutroniaeglustiks ja soojuskandjaks on tavaline destilleeritud vesi. See võimaldab ühesuguse võimsuse korral saada veidi rohkem plutooniumi kui teised reaktorid.
päritolust (nimed anti erinevatele Rn isotoopidele, seda tollal teadmata). [1, lk 563] Aastal 1900 avastasid Marie ja Pierre Curie, et õhk, mis on kokkupuutes raadiumiga, muutub radioaktiivseks. Ernest Rutherfordi ja Frederick Soddy uurimine kinnitas, et raadiumist eraldub õhku mingi gaas, mis pimedas helendub ja nimetasid selle nitooniks. Andre Louis Debierne täheldas, et aktiiniumi lagunemisel eraldub gaas, mille ta nimetas aktiooniks. Ka tooriumist eraldub gaas, millele anti nimetuseks emanatsioon. Tegelikult selgus, et tegemist on kõikidel juhtudel ühe ja sama gaasilise ainega, mida nimetatakse radooniks. Erinevus on vaid selles , et tegemist on radooni erinevate isotoopidega (aatomi tuumas on prootonite arv võrdne, neutronite arv erinev). Erinevate radooni isotoopide avastamise tõttu peetakse avastaja au vääriliseks järgmisi teadlasi: E.Rutherford, F.Soddy, E.Dorn, A.L. Debierne, W.Ramsay
aatomite keskmine "eluiga" on Merkuuri päeva ajal umbes 3 tundi (ja periheelis pool sellest). Haihtuvat atmosfääri täiendab pidevalt mitu mehhanismi: Merkuuri magnetväli hoiab kinni päikesetuult; suuremate kehade ja mikroosakeste kokkupõrked Merkuuri pinnaga tekitavad auru; auru eraldub ka temperatuurist tingitud aurumise tõttu. On ka võimalik, et gaasi eraldub sügavalt planeedi seest. Heelium võib tulla nii päikesetuulest kui ka radioaktiivsest uraanist ja tooriumist pinnasekivimites. Merkuuril puuduvad tuule poolt tekitatud pinnavormid, nagu liivaluited ja liiva- või tolmujutid. Seetõttu arvatakse, et Merkuuril ei ole ka varem olnud märkimisväärset atmosfääri. Temperatuur: Atmosfääri hõreduse tõttu (hõre atmosfäär ei talleta soojust) kõigub temperatuur suuresti. Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179°C), minimaalne 90°K (-173°C;
aatomite keskmine "eluiga" on Merkuuri päeva ajal umbes 3 tundi (ja periheelis pool sellest). Haihtuvat atmosfääri täiendab pidevalt mitu mehhanismi: Merkuuri magnetväli hoiab kinni päikesetuult; suuremate kehade ja mikroosakeste kokkupõrked Merkuuri pinnaga tekitavad auru; auru eraldub ka temperatuurist tingitud aurumise tõttu. On ka võimalik, et gaasi eraldub sügavalt planeedi seest. Heelium võib tulla nii päikesetuulest kui ka radioaktiivsest uraanist ja tooriumist pinnasekivimites. Merkuuril puuduvad tuule poolt tekitatud pinnavormid, nagu liivaluited ja liiva- või tolmujutid. Seetõttu arvatakse, et Merkuuril ei ole ka varem olnud märkimisväärset atmosfääri. Atmosfääri koostis · kaaliumi 31,7% · naatriumi 24,9% · atomaarset hapnikku 9,5% · argooni 7,0% 6 · heeliumi 5,9% · molekulaarset hapnikku 5,6%
ajal umbes 3 tundi (ja periheelis pool sellest). Haihtuvat atmosfääri täiendab pidevalt mitu mehhanismi: Merkuuri magnetväli hoiab kinni päikesetuult; suuremate kehade ja mikroosakeste kokkupõrked Merkuuri pinnaga tekitavad auru; auru eraldub ka temperatuurist tingitud aurumise tõttu. On ka võimalik, et gaasi eraldub sügavalt planeedi seest. Heelium võib tulla nii päikesetuulest kui ka radioaktiivsest uraanist ja tooriumist pinnasekivimites. Merkuuril puuduvad tuule poolt tekitatud pinnavormid, nagu liivaluited ja liiva- või tolmujutid. Seetõttu arvatakse, et Merkuuril ei ole ka varem olnud märkimisväärset atmosfääri. Merkuuri mõõtmed Maa-tüüpi planeetide suuruse võrdlus (vasakult paremale): Merkuur, Venus, Maa, Marss. Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on umbes 40% võrra suurem)
sattusid, sealhulgas ka mineraale. Hüpoteesi kohaselt on mineraalid, mis ei sisalda radioaktiivseid aineid, inaktiivsed, ning teised, mis sisaldavad tooriumi või uraani, aktiivsed. Kui aga naine hakkas mõõtma nende aktiivsete mineraalide kiirgust ja üllatus, et radioaktiivsus ilmneb palju tugevamini, kui võiks järeldada uraani või tooriumi hulga järgi, mida antud ained sisaldavad. Sealt tegi ta järelduse, et mineraalid pidid sisaldama vähesel hulgal ainet, mis on tooriumist ja uraanist palju radioaktiivsem. Kuid kuna ta oli kõik tuntud keemilised elemendid juba läbi uurinud, püstitas ta hüpoteesi, et mineraalides sisaldub senitundmatu radioaktiivne element – uus element. [1] Et uut elementi kätte saada, tuli Pierre oma naisele appi ning peagi avastasid nad, et uusi elemente on lausa kaks. 1898. aasta juuli „Aruannetes“ kirjutasid nad, et avastasid uue metalli ning kui metalli olemasolu saab kinnitust, siis oleks uue
annaabi.ee 
