Tööriiete hooldus Referaat Anneli Tohvert 2006 Sisukord Arvutiteenindaja tööriiete lühiiseloomustus .................................................................... lk 3 Tööriietepesemine ............................................................................................................... lk 3 Toote hooldus märgid ............................................................................................. lk 3 Pesuaine koostis ja valik vastavalt materjalile ................................................. lk 3-4 Pesutemperatuuri ja pesemismeetodi valik ....................................................... lk 4-5 Pesu kuivatamine .................................................................................................... lk 5 Pesu triikimine ........................................................................................................ lk 6 Plekieemaldus ................
Köögitarvete hooldus Mikrolaineahju puhastamine: Järgmised mikrolaineahju osad kuuluvad regulaarsele puhastamisele hoidumaks rasva ja toiduosakeste kogunemisest: *Sisemised ja välimised pinnad *Uks ja selle tihendid *Keerlev alus ja rullalus ALATI hoidke ukse tihendid puhtana ja jälgige, et uks sulguks korralikult. 1. Puhastage väliseid pindu pehme, sooja seebise lapiga. Peske seep maha ja kuivatage. 2. Eemaldage seebise lapiga kõik plekid ahju siseseintel ja rullalusel. Peske seep maha ja kuivatage. 3. Et teha märjaks kinni kuivanud toidutükke asetage ahju keskossa tass lahjendatud sidrunimahlaga ja kuumutage seda maksimaalsel võimsusel 10 minutit. 4. Peske vajadusel ka keerlevat alus 8võib ka nõudepesumasinas). ÄRGE lubage veel sattuda ventilatsiooni avadesse. ÄRGE KUNAGI kasutage keemilisi lahusteid ja absorbente. Ukse tihendite puhastamisel jälgige hoolikalt et toidutükid: *Ei koguneks sinna *Ei segaks uksel normaalselt sulgumast. Ahju puhast
Arutage rühmas, milline mustus tuleks eemaldada tänase hoolduskoristuse käigus ja tehke vastava töö juurde rist. Arutage läbi, miks osa mustusest tuleb eemaldada ja osa mitte?
Antiseptikum aine, mis mikroorganisme surmab (bakteritsiidne toime) või nende arengut pidurdab (bakteriostaatiline toime). Dekontaminatsioon tegevus, mis eemaldab või hävitab mikroorganisme esemelt eesmärgiga seda ohutuks muuta. Mõiste hõlmab puhastamist, desinfitseerimist ja steriliseerimist. Desoaine = desinfektant = desinfektsiooniaine keemiline aine (või nende segu), millega muudetakse haigusi põhjustavad mikroobid kahjututeks. Detergent pesuaine, puhastusaine, pindaktiivne aine. Desinfektsioon protsess, mis elututel esemetel või naha pinnal vähendab patogeensete mikroorganismide hulka (mitte eoseid!), olles samal ajal tervisele kahjutu. Endogeenne infektsioon põhjuseks on patsiendi enda mikrofloora. Infektsioonitekitaja on haige organismis olemas juba haiglasse saabumisel, kuid ei põhjusta haiguse tunnuseid. Eksogeenne infektsioon infektsioon saadakse patsienti ümbritsevast keskkonnast e.
Kokariiete hooldus Kokariiete komplekt koosneb järgmistest esemetest: Kokajakk Kokapüksid Kokapõll Kokamüts Kokajalanõud (kingad tagant kannarihmaga) Kokariideid hoitakse kasutusvaheaegadel kapis riidepuul rippuvas asendis, enne kasutamist vajadusel triigitak TÖÖRIIETE HOOLDUS Enne esimest pesukorda tutvu hooldusmärkidega toote siseküljel. Pesemise ajaks sulge takjakinnitused, tõmblukud ja trukid. Pese tööriideid pahupidi pööratuna. Väldi leotusvahendeid ja seepi, need lühendavad toote eluiga. Kui toote trummelkuivatamine on lubatud, siis pea meeles, et liigne kuivatamine võib põhjustada toote kokkutõmbumist. Kui tootel on ID-kaarditasku, siis see tuleb eemaldada enne igat pesukorda. Kokariiete pesemine: Materjal: 100% puuvilla - Masinpesu 60oC Materjal: 65% polüestrit 35% puuvilla - Masinpesu 60oC JALATSITE HOOLDUS Koka jalanõud- naturaalnahast pealis,
rohkem kui hüdroksiinioone. Sooda vesilahus ph12 Nuuskpiiritus ph 11 Veri ph 7.4 Kartul pH 5.8 Õun pH 3.1 Maohape pH 1 PUHASTUSAINED Ajalugu: 1. vesi 2. vesi + temperatuur --> vee kuumutamine 3. vesi + alus ---> tuhk, looduslik sooda 4. Roomas võeti kasutusele käärinud uriin/virts 5. Avastati seep 6. 1916. a tehti Saksamaaal esimene sünteetiline pesuaine 7. Maailmasõjad peatasid sünteetiliste pesuainete arengu 8. 1950-ndatel algas sünteetiliste pesuainete läbimurd Puhastusainete koostisosad: 1. tensiidid (seebid, sünteestensiidid) 2. alused (fosfaadid, silikaadid, ammoniaak, amiinid jne) 3. happed 4. lahustid 5. lisaained 6. muud puhastusprotsessi tõhustavad ained 4 1. Tensiidid e detergendid e pindaktiivsed ained e pesuaine molekulid
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
muster, sageli lilleline. Sits on batistist tugevam, puuvillane kangas. BJASS on labase sidususega, sitsist paksem puuvillane kangas. BATIST Algselt peenest linasest, tänapäeval ka puuvillast, siidist, puuvilla ja polüestrisegust õhuke poolläbipaistev tihe labase sidusega kangas. Kasutati algselt peene aluspesu valmistamiseks, nüüd peokleitide, pluuside, särkide valmistamiseks. KAMMPUUVILL (combed cotton) Kammitud puuvillane riie. Puuvill on eelnevalt puhastatud ja kraasitud ning heiekimpudeks jaotatud, mis kammitakse ning eemaldatakse lühemad kiud. Kuna lühemad kangakiud on välja kammitud, siis on kangas siledam, pehmem, kaunim ja tugevam. Veidi kallim kui tavaline puuvillane kangas. Kuna on pehme, siis sobib voodipesu ja nende riiete valmistamiseks, mida kantakse ihu vastus. Ettevaatlik tuleks olla värvitud kammpuuvillakanga pesemisel, sest kõrgel temperatuuril võib värvi anda.
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
· Pinnaproovide perioodiline · kemikaalid- aerosoolid ( katta kinni võtmine (uhteproovid) toiduained · Koristamise plaanid · aknavõred- marli, võrk (hoolduskoristus, suurpuhastus, 2. Prussakad( toituvad mustusest, perioodiline puhastus) toiduainetest) · Pesuaine peaks olema 95% · Pragude kinnitoppimine ulatuses bioloogiliselt lagunev · Pakitud toiduained · Kanalisatsiooni korrasolek · Kuuma veega pinna töötlemine Võitlus kahjuritega · Booraks 1. Kärbsed
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
Meie kätel on tavaliselt miljoneid mikroobe, eriliselt heaks pelgupaigaks on sõrmuste alused, küünte alused jne. Seega on väga oluline just käte hügieen. 80% infektsioonidest kandub edasi mustade kätega. Nendest miljonitest ja miljarditest mikroorganismidest on patogeensed ehk haigusttekitavad vaid alla 1 %. Ülejäänud on kas meile kasulikud või lihtsalt neutraalsed: ei tee halba ega head. Eritiseplekkide eemaldamine: Eritised (lima, väljaheide, okse, veri jms): Plekk eemaldatakse võimalikult kohe peale selle tekkimist. Vastutus eritiseplekkide eemaldamise eest peaks olema tervel personalil. Kasutatakse ühekordseks kasutamiseks mõeldud kindaid. Suurem osa plekist imendatakse ühekordsesse lappi. Paber või lapp ja ühekordseks kasutamiseks mõeldud kinnas pannakse eraldi kilekotti Plekile kallatakse piisavalt eritise eemaldamiseks mõeldud desinfitseerivat puhastusvahendit ja lastakse mõjuda.
I etapp • akende pesemine • radiaatoritele jms seadmetelt kaitsekilede eemaldamine • põrandakaitsete eemaldamine (vajadusel pannakse tagasi peale koristamist) • laekonstruktsioonide puhastamine imuriga • lahtise mustuse eemaldamine vertikaalsetelt ja horisontaalsetelt pindadelt • lahtise mustuse eemaldamine mööbli välis- ja sisepindadelt II etapp ruumide kontrolliv puhastus • uuesti asetatud põrandakaitsete eemaldamine • plekkide eemaldamine • vajadusel lahtise mustuse eemaldamine vertikaalsetelt ja horisontaalsetelt pindadelt • põrandakatete kasutuselevõtupuhastus • tasapindade hoolduskoristus Joonis 7. Plekieemaldusaine. Foto L. Padu Tabel 1. Ehitus- Koristamine Eesmärk Etapid Tööviisid protsessi ehitusel etapp Lammutami EHITAMISE Lammutamisjääk Ehitusaegne Lammutusjäätm
................9 5. EESTI PUNASE RISTI LÕPP............................................................................................. 10 6. ESMAABI JA TERVISHOID ............................................................................................. 12 7. EESTI PUNASE RISTI TRNASPORDIOSAKOND...........................................................13 8. EESTI PUNASE RISTI EKSIILIS.......................................................................................15 9. EESTI PUNANE RIST TÄNAPÄEAL................................................................................17 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................18 2 1. AJALUGU Punase Risti idee sünd: 1959. a. Punane Rist on maailma suurim vabatahtlik organisatsioon,
mustus, mis eemaldatakse vees (hooldusvahendiga) loputatud ja kuivaks väänatud mopiga. Peale kuivamist jääb põrandale õhuke kaitsekiht. Kirjeldatud meetodi jaoks pole vajalik masinate olemasolu.Vaja on kahte ämbrit, mopipressi ning moppi. Põrandate puhul, kus kasutatakse märgdesinfitseerimist, soovitatakse kasutada vastavaid desinfitseerimisvahendeid. Plekieemaldus Plekieemalduse all mõeldakse raskelt eemaldatavate plekkide ning käiguradade intensiivset töötlemist peale põrandate pesemist. Nimetatud kohti puhastatakse kombineeritud puhastus- ja hooldusvahenditega (cleaner) või vastavate universaalemulsioonidega. Raskeid plekke on 8 soovitatav eemaldada pesukettaga varustatud lihvijaga. Väga vanad ja intensiivsed plekid nagu näiteks musta jalatsitalla sulamisest tekkinud triibud on sageli eemaldatavad vaid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse- ja majandusteooria instituut Majandusteooria õppetool TÖÖJÕU MAKSUSTAMINE EESTIS JA EUROOPA LIIDUS Referaat õppeines majanduspoliitika Tallinn 2014 SISUKORD sisukord...........................................................................................................................2 sissejuhatus......................................................................................................................3 1Tööjõu maksustamine...................................................................................................5 1.1Tööjõud..................................................................................................................5 1.2Tööjõumaksud ja –kulud........................................................................................6 1.3Maksukoormus...............................................................
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Referaat Isikukaitsevahendid Ehitusteaduskond Õppeaines: Töötervishoid ja -ohutus. Õpperühm: Tallinn 2009a Sisukord Mis on isikukaitsevahend?...................................................................................................... 3 Nõuded isikukaitsevahenditel.................................................................................................. 3 Isikukaitsevahendid................................................................................................................. 3 Isikukaitsevahendite hindamine ja valimine .......................................................................... 4 Elektriku tööriistade, -seadmete ja -vahendite hulka kuuluvad:...................................................................................................... 4 Isoleerjalatsid, -kindad ja kalossid.......................
Järvamaa Kutsehariduskeskus E-kursuse „Koristustööde planeerimine ja arendamine“ materjalid Autor: Lia Padu Järvamaa KHK kutseõpetaja Õppematerjal valmis programmi VANKeR raames ja seda toetas Euroopa Liit. See töö on litsentsi all Creative Commons Attribution-Noncommercial- Share Alike 3.0 Unported License . Paide 2011 Sisukord Kursuse ainekava................................................................................................... 4 Kursuse tegevuskava ............................................................................................. 6 I. Töökorraldus.......................................................................................................... 8
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ESSEE Puitpõrand Juhendaja: Sisukord 1.Puitpõrand 2.Ettevalmistus 3.Tööriistad 4.Paigaldamine 5.Vana värvi eemaldamine 6.Kasutus- ja hooldusjuhend 6.1Kriimustuste vältimine 6.2Lakitud põrand 6.3Mitmesuguste plekkide eemaldamine 6.4Remont 6.5Puhastus avalikes ruumides 6.6Plekkide eemaldamine 6.7Perioodiline hooldus õlitus Puitpõrand Põrandalauad on sulundatud, st neil on sulundi keel ja soon. Mõnikord on lauad ka otstest sulundatud. Kuuselaua värv on ühtlaselt hele ja muutub aja jooksul veidi kollaseks. Männilaudu liigitatakse värvi järgi heledaks (maltspuidust) ja tumedaks (lülipuidust). Lülipuidu tumenedes toonivahe suureneb
Märga lahtist mustust saab eemaldada niiske, märja lapiga pühkides olenevalt mustuse kogusest või siis kasutades neutraalset puhastusainet. Kuiva lahtist mustust saab eemaldada õrnalt, niiske lapiga pühkides, imuriga või mopiga. Kinnitunud mustust saab eemaldada kemikaalidega. Kemikaalil tuleb lasta olla mustuse peal ja natukese aja pärast pühkida märja lapiga. Kui vaja, tuleb kasutada mehaanilist tööd. Plekke saab eemaldada pühkides niiske lapiga, erinevate plekkide eemaldus ainega. Sööbinud mustust saab eemaldada märja lapiga, tugevalt aluseline ja happeline pesuaine. Mikroobilist mustust saab eemaldada desinfitseeritavate ainetega. PUITPINNAD TÖÖTLEMATA PUITPINNAD Igas ruumis võib olla puitpindu, mida ei ole töödeldud. Selliste pindade ka põhjuseks on kuumus, toiduainete töötlus või see, et pindu ei ole kaitsta ja välimust säilitada aastateks. Töötlemata puitpinnaga võivad olla: · Saunalavad
· Seejärel pannakse hobusele selga hingav ja kuivatav tekk näit. villane, millel on tugevad kinnitused, sest märg hobune püherdab palju. Villase teki alla võib panna ka võrkteki, mis kiirendab kuivamist. Kui hobusel on pikk karv, kuivab ta aeglaselt ning oleks soovitav asendada märg tekk vahepeal kuivaga. · Märga hobust ei tohi jätta õue isegi siis kui tal on tekk seljas! · Hobuse pesemise jaoks oleks vaja soetada järgmist: ämber, käsn, pesuaine ja rätikuid. · Hobune kastetakse ühelt poolt. Ämber täidetakse veega ja lisatakse ettenähtud hulk pesuainet. · Pesemist alustatakse kaelast tahapoole. · Loputa alati hobune põhjalikult, et shampooni ei jääks karva sisse. · Pea tuleb pesta hoolega ja ettevaatlikult. Vett ei tohi lasta kõrvadesse, sest seal asub hobuse tasakaalunärv ja seda ei tohi ärritada. · Suurem vesi tõmmatakse higikammiga maha, seejärel tuleb hõõruda rätikuga
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
ühtlaselt. (Peitsimis- kui ka värvimislahuse arvestus 100 g materjali kohta: 2-3 liitrit vett, 4 g maarjajääd või 1 g vasevitrioli, 0,5 g rauavitrioli, 1 g kroomi) Materjal asetetakse peitsimislahusesse umbes 40-kraadise C temperatuuri juures, kui peitsaine on sulanud, ja seda liigutatakse väheste vaheaegade järel. Pärast 15-20 minutilist keetmist tõstetaks materjal värvilahusesse ja keedetakse 3/4 - 1 tund. Pärast keetmist loputatakse lõng või riie kahes-kolmes vees. Loputamisvee temperatuur peab villase puhul olema 30-30 kraadi C. Koospeitsimine. Peitsaine pannakse värvilahusesse enne materjali ja värvitakse siis koos; koospeitsimisega lisatakse värvilahusele vastav protsent peitsainet (näiteks 100 g materjalile 4 g maarjajääd), liigutatakse seni, kuni peitsaine on sulanud ja asetatakse pestud märg materjal värvilahusesse. Materjali liigutatakse kogu aeg - kuni keemiseni, hiljem aga väheste vaheaegade järel
Kordamisküsimused õppeaines "Majapidamisosakonna töö alused" 1. Erinevate osakondade seosed majutusasutustes Kõik osakonnad majutusasutuses on omavahel tihedalt seotud, kus toimub toetav tegevus: Majapidamine Vastuvõtuosakond Majapidamine Konverentsi osakond Majapidamine Haldus ja remont Majapidamine Toitlustus (restoran/köök) Majapidamine SPAA/saun 2. Mõiste "professionaalne puhtus" teenindustööna Puhtus on osa rahvuskultuurist. Erinevatel rahvastel on erinevad nõudes puhtuse osas, nt. kodudes, avalikes kohtades ja tänavatel. Koristustöö nõuab selle tegijalt iseseisvate otsuste tegemist, koostöövõimet, vastustust ja ausust.Puhtuse hoidmisega tagatakse muud tööd ja tegevused.Puhtusest sõltub tervisPuhtus on mugavus. 3. Koristamine kui teenindustöö Puhastusteenindaja nii öelda toodab puhtust ja korda. See, kuidas puhtus saavutatakse ongi teenindamine.Kui toiduainetehases töölaual
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajandus-ärikoolitus LM 31 Getter Klaas MEDIATO AS Praktika aruanne Juhendas: Kaido Paju PAIDE 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 2.ÜLDANDMED PRAKTIKAETTEVÕTTE KOHTA................................................4 2.1Tegevuse analüüs..................................................................................................4 2.2Töötajaskond.........................................................................................................5 3.PRAKTIKAL KÄIK...................................................................................................6 3.1 Eneseanalüüs........................................................................................................6 3.2 Hi
,,Enesekontrolliplaan ja HACCP." referaat 2012 Enesekontrolliplaan. Enesekontroll on osa heast klienditeenindusest. Enesekontrolli abil on võimalik vähendada toidu valest käitlemisest/ säilitamisest tulenevaid kadusid ja materiaalset kahju. Enesekontrolliplaan on osa töötajate tööalasest juhendamisest ettevõttest, sest selles on lühidalt lahti kirjutatud kogu ettevõtte tegevus. Enesekontrolliplaan sisaldab järgmisi punkte: Soovi korral ettevõtte tunnustamine Ettevõtte tegevuse kirjeldus Ettevõtte asendiplaan ja ruumide plaan Käitlemisettappide kirjeldus Toidu varumine ja vastuvõtt Säilitamistingimuste kontrollimine Puhastamise ja d
Paide Kutsekeskkool Laomajandus-ärikoolitus LM21 Getter Klaas SOYA FOOD BALTIC OÜ Praktika aruanne Juhendas: Ly jaas PAIDE 2008 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS........................................................................................................3 2.ÜLDANDMED PRAKTIKA ETTEVÕTTE KOHTA...............................................4 2.1 Pakutavad tooted ja teenused...................................................................................4 2.2 Tegevuse analüüs.....................................................................................................5 2.3 Töötajaskond............................................................................................................6 3.PRAKTIKAL KÄIK...................................................................................................7 3.1 Eneseanalüüs............................................................................
Elva Gümnaasium ''Kosmeetiline keemia'' Referaat keemiast 9. D klass 2009 Sisukord 1. Nahk 1.1. Naha struktuur 1.2. Nahaniiskus 1.3. Abi kuiva naha vastu 1.4. Naha rasusus 1.5. Nahk ja ultarviolettkiirgus 1.6. Naha hooldamine 2.Juuksed 2.1. Juuste struktuur 2.2. Juuksed ja rass 2.3. Juuste värvus 2.4. Juuste kasvamine 2.5. Juuste pesemine ja hooldamine 3.Küüned 3.1. Ilusate küünte 5 kuldreeglit 4.Kasutatavad ained 4.1. Rasva- ja õlitaolised ained 4.2. Zeleetaolised ained 4.3. Niisutavad ained 4.4. Emulgaatorid ja pindaktiivsed ained 4.5. Desinfitseerivad ja konserveerivad ained 4.6. Lõhnaained 4.7. Lahustid 4.8. Värvained 4.9. Vitamiinid ja hormoonid 5.Kosmeetilised preparaadid 5.1. Kreemid 5.2. Dekoratiivkosmeetika 5.3. Lõhnapreparaadid KOSMEETILINE KEEMIA 1.Nahk 1.1. Naha struktuur Nahk kaitseb inimest igasuguste välismõjude eest. Samal ajal peab ta vajalikul m
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Rahanduse ja panganduse õppetool Tõnis Teinemaa Silvano Fashion Group aktsia kronoloogiline analüüs Kodutöö õppeaines finantsturud ja -institutsioonid Õppejõud: vanemteadur Tõnn Talpsepp Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Kronoloogilise kodutöö uurimisobjektiks valitud Silvano FG ajalugu on küllaltki pikk ulatudes Eestis tagasi juba Nõukogude Liidu aegadesse. Iseseisvas Eestis jõudis ettevõte börsile 1997. aastal. Kuna ettevõtte pikemal ajalool pole erilist seost täna börsil toimuvaga, siis otsustasin uuritavaks ajavahemikuks valida kolm aastat, perioodi 24.03.2010 kuni 24.03.2013. Teatud varasem tutvustus ettevõte tegevusest on antud ka rubriigis oluline teada ning esimeses täpsemas selgituses kronoloogilise anal
Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtl
6 7 1 Toitevesi a 5 7 A - A A I A-A 2 8 9 b 3 84 3 5 6 11 2 7 810 9 4 7 I 8 10 6 1 2 3 2 3 4 2 11 5 2 24 9 9 3 3 1 5 A 10A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
