(Tabel 2) Mulla mehaaniliseks koostiseks on nii saviliiv kui ka keskmine liivsavi, mullas esineb nõrgalt korest. Kergest lõimisest on põhjustatud mulla struktuuriagregaatide vähene vastupidavus, mis tingib omakorda olukorra, kus intensiivsete sademetega moodustub mullale koorik. Lõimis on kahekihiline: ülemine on kaks astet kergema lõimisega kui alumine. Nende kihtide erinevus tekitab kevaditi ja sügiseti ajutist ülavett, mille mõjul muutub huumushorisont toorhuumuslikuks, mullas muutuvad tingimused anaeroobseks, künnihorisondi õhustatus on häiritud ning toimub gleistumine. Lisaks piirab ülavesi veel agrotehniliste võtete õigeaegset rakendamist, sest mullad ei soojene piisavalt intensiivselt ning põllutööd lükkuvad nädala või paar edasi. Huumuskatte poolest on gleistunud näivleetunud mullad madalama kuni keskmise huumusesisaldusega (huumust 2,2-2,6%), huumusesisalduseks on võetud keskmiselt 2,4%, üldlämmastiku sisaldus on 0,11-0,14%
Lagunemine toimub kiiresti ning kuni lihtsamate ühenditeni välja. b)anaeroobne orgaanilise aine lagunemine leiab aset liigniisketes muldades, halvasti ühustatud muldades, kus hapnikku on vähe. Tegutsevad vastavad spetsiifilised bakterid, lagunemine on aeglane ja tekib mitmesuguseid lagunemise vaheprodukte nagu metaan, väävelvesinik jne. Tekib ka orgaanilisi happeid. Anaeroobsel lagunemisel tuleb aastas värsket orgaanilist ainet rohkem juurde, kui laguneda jõuab ja muld muutub toorhuumuslikuks 2)orgaanilise aine koostisest. Kõige lihtsamini lagunevad lihtsad süsivesikud- veeka ja süsihappegaasiks. Valgud koosnevad aminohapetest ja nende lagunemisel on kaks etappi: a)ammonifikatsiooni protsess, millest võtavad osa ammonifitseerivad bakterid, mis muudavad valkude lämmastiku ammoniaagiks. See protsess leiab aset pea kõikides muldades. Tekkinud ammoniaak annab muldades mitmesuguseid ühendeid, mida taimed saavad kasutada lämmastiktoiduna
annaabi.ee 
