olulised ka ko-faktorid ja ko-ensüümid, milleks on sageli mineraalained ja vitamiinid. Ensüüme saame me endale sisse süüa ja ensüüme toodab ka meie keha ise. Kõige suuremas koguses, 50% ensüümidest toodetakse koos süljega, järgmisena tähtsuselt on võrdsed kõhunääre ehk pankreas ja meie soolestiku mikrofloora ehk peamiselt piimhappebakterid kumbki 25%. Toidus leidub ensüüme eriti rohkelt tooretes salatites (puu- ja köögiviljades, teravilja-idudes, pähklites) ning ka kuumutamata piimas ja muudes loomsetes saadustes. Ensüümid hakkavad hävinema, kui toidu tempetratuur tõuseb 48°C-ni ning 3-minutiline kuumutamine keemistemperatuuril hävitab toidust kõik ensüümid. Arvatakse isegi, et ensüümid ongi kogu elu käigushoidjad. Vananemisel toodab keha järjest vähem ensüüme ning järjest rohkem haigusi tekib erinevate ensüümide puudusest. Kui ensüümid kehas
botulism, brutselloos, trihhinelloos, ehhinokokkoos jm) puhul, loetakse iga haigusjuht puhanguks. Listeria monocytogenes Listeeria bakter põhjustab listerioosi. Bakteri poolt põhjustatud nakkushaigus võib põhjustada veremürgitust, häireid siseorganite töös, meningiiti ehk ajukelme põletikku või seedetrakti häireid. Listerioos võib lõppeda ka surmaga. Saksamaal diagnoositakse igal aastal kuni 500 haigusjuhtu. Kus levib? Bakter pesitseb tooretes piima- ja lihatoodetes nagu toorjuust või vorstikesed, mida pole tootmises piisavalt kuumutatud. Bakter püsib elujõulisena ka vaakumpakendatud salatites ja suitsetatud kalas. Viimased teadaolevad toidud, kust listerioosi põhjustavat bakterit leiti, olid saastunud lõhe-tartar Hispaaniast, Belgia päritolu loomaliha ning toorjuust Prantsusmaalt. Kuidas ennetada? Inimesed, kel on nõrgenenud immuunsüsteem, kellel on mõni krooniline haigus, kes
• Tärklise hüdrolüüs algab ahela otstest, sest hargnemiskohti ühendavad keemilised sidemed on vastupidavamad. Osaliselt hüdrolüüsunud tärklis moodustab dekstriinide segu. Et dekstriinide vesilahused nakkuvad hästi, sobivad nad liimide valmistamiseks. Dekstriinid on tähtsad ka pagaritoodete seisukohast. • Looduses on tärklis peamiselt taimede varuaine, kogunedes seemnetesse, mugulatesse (kartulis 20-24%, teraviljas 70%, riisis üle 80%). Tooretes puu- ja aedviljades on tärklist esialgu rohkem, viljade küpsemisel muutub osa sellest suhkruks. • Tärklise lõplik lagunemine glükoosiks on taimede abinõu kaitsmaks end külmumise eest. Külmavõetud kartulimugulate magus maitse tulenebki vabanenud glükoosist. • Leivaküpsetamise protsessi põhiline tähtsus on lahustumatu tärklise muutmine protsessi käigus inimorganismile omastavaks dekstriiniks.
annaabi.ee 
