4. Saksa DV a) Poliitiline areng: juhtivaks parteiks SSÜP + veel 4 parteid Rahvusrinne parteide liit, mille kaudu SSÜP teisi juhtis ja kontrollis SSÜP liidriks Walter Ulbricht ja al. 1971 Erich Honecker Stasi julgeolekuministeerium 1953 juunikriis I massiline väljaastumine I.-Euroopas surma sai u. 3000 inimest, suruti maha NSVL tankidega põgenemine läände ja Berliini müüri ehitamine (1961) Honecker, Husak, Ulbricht b) Majandusareng: riik oli toorainevaene import N. Liidust VMNi tööstuslikult arenenuim riik peale N. Liitu masinaehitus, keemiatööstus jt. suund kollektiviseerimisele (80% põllumaast) c) Rahvusvaheline seisund: esialgu tunnustati ainult sotsialismimaade poolt SLV uus idapoliitika SLV ja SDV suhete aluste leping (72) mõlema Saksa riigi vastuvõtt ÜROsse (73) isolatsioonist väljunud SDV keskendus Aafrikale, eriti sõjalisele abistamisele (nõunikud, instruktorid) 5. Poola RV
Loomulik iive oli väike, sest pärast II maailmasõda ei olnud rahvaarv suurenenud. SDV lipp SDV vapp punane osa on SDV Majandus 1945. aastal Moskvast alguse saanud Saksamaa ida- ja lääneosa majandussidemete kärpimise ja lõhkumise eesmärgiks oli algul Nõukogude tsooni, edaspidise SDV majanduse üha tihedam sidumine NSV Liidu majandusega. SDV territoorium oli suhteliselt toorainevaene, seal arenenud tööstus oli varem tarninud toorme Saksamaa läänepiirkondades. Nüüd orienteerus see ümber Idabloki toorainele. 1950. aastal oli VMN-is SDV tööstuslikult kõige arenenum riik. Ta spetsialiseerus aparaatide ja vagunite valmistamisele, keemiatööstuse, peenmehhaanika ja optika arendamisele. Nendes valdkondades säilitas SDV kohati Lääne töösturiikide taseme. Oma toodangut pidi SDV aga müüma NSV Liidule ja teistele VMN-i maadele maailmaturu tasemest odavamate
annaabi.ee 
