o Mööblitööstus o Tselluloosi- ja paberitööstus-rajatakse alati veekogude lähedusse, sest tootmisprotsess vajab vett. Tugevalt keskkonda saastav Töötlev töötstus 1) Vanad harud: kütteseadmed, soojusmehaanika, vedurid, vagunid, laevad, mäe-ja merallurgiatööstuse seadmed, raskerelvad, tekstiilitööstus, toiduainetööstus. 2) Fosforiidi, kaali-ja kivisoola kaevandamine, anorgaaniline keemia (mineraalväetised, happed, alused). 3) Vanad harud on toorainemahukad, töömahukad, ei vaja kvalifitseeritud tööjõudu. 4) Tootmine toimub ühes ettevõttes, vähene koopereerumine. 5) Paiknemist mõjutab tooraine asukoht. 1) Uued harud:Tekkis 20.saj., mil oli tööstusajastu tippaeg. 2) Tööstusharud majanduse toimimise tippaluseks. 3) Autotööstus, lennukitööstus, naftakeemia, põllumajandusmasinate tootminem, kodumasinad, rõivatööstus. Ettevõtelel suur spetsialiseerumine ja koopereerumise vajadus.
1. Tööstusharud. · Vanad tööstusharud väga toorainemahukad, paiknevad tooraine lähedal, ei vaja oskustööjõudu. Rõvatööstus, veduri- ja vaguniehitus, laevaehitus, kosmeetikatööstus. · Uued tööstusharud töömahukad, vajavad paljude ettevõtetevahelist koostööd. Autotööstus, naftakeemia, kosmeetikatööstus, põllumajandusmassinad, telekommunikatsiooni ja sidevahendid, kunstkiud, kodumassinad. · Uusimad ehk kõrgtehnoloogilised teaduse- ja kapitalimahukad. Kvalifitseeritud tööjõud.
Sageli loodi töökohti ka lähtudes poliitilistest kaalutlustest. Nii kujunesid Eestis tööstusettevõtted, mille tarbeks nii tooraine kui töökäed toodi mujalt Nõukogude Liidust ning valmistoodang saadeti samuti Eestist välja. Seetõttu tõi Eesti Vabariigi taaskehtestamine kaasa suured ja järsud struktuurimuutused majanduses. Seoses sellega, et Eesti lakkas olemast suure Nõukogude majandusruumi osa, kuivasid tööjõu- ja toorainemahukad tööstusharud kokku või kadusid hoopis. Samuti langes oluliselt põllumajanduse osatähtsus majanduses. Tööturul tekitas see inimeste jaoks täiesti uue olukorra ning sellest okist ei ole toibutud tänaseni. Tööhõive suurele langusele järgnes küll tööturu suhteline stabiliseerumine, kuid maailmamajandus ei jätnud ka Eestit puutumata. Nii mõjutasid meidki 1998. aasta Aasia finantskriisi ning eriti Venemaa kriisi tagajärjed
ebaefektiivselt töötada. Sageli loodi töökohti ka lähtudes poliitilistest kaalutlustest. Nii kujunesid Eestis tööstusettevõtted, mille tarbeks nii tooraine kui töökäed toodi mujalt Nõukogude Liidust ning valmistoodang saadeti samuti Eestist välja. Seetõttu tõi Eesti Vabariigi taaskehtestamine kaasa suured ja järsud struktuurimuutused majanduses. Seoses sellega, et Eesti lakkas olemast suure Nõukogude majandusruumi osa, kuivasid tööjõu- ja toorainemahukad tööstusharud kokku või kadusid hoopis. Samuti langes oluliselt põllumajanduse osatähtsus majanduses. Tööturul tekitas see inimeste jaoks täiesti uue olukorra ning sellest sokist ei ole toibutud tänaseni. Tööhõive suurele langusele järgnes küll tööturu suhteline stabiliseerumine, kuid maailmamajandus ei jätnud ka Eestit puutumata. Nii mõjutasid meidki 1998. aasta Aasia finantskriisi ning eriti Venemaa kriisi tagajärjed. Kuigi
annaabi.ee 
