näitajatest. Rikkad maad, kus inimestel oli nii aega kui raha, muutusid inforiikideks (LääneEuroopa, PõhjaAmeerika ning Jaapan). Tööstustoodang on kasvanud nn. Uustööstusmaades, mida iseloomustab ennekõike usina, kuid odava töötajaskonna olemasolu, kuid kus napib kapitali. Uustööstusmaad on IdaAasia ja LadinaAmeerika riigid ning IdaEuroupa maad. Ressurssirikkad arengumaad, mis ei suuda undustrialiseeruda, on jäänud toorainemaadeks. Sellised riigid on Alzeeria, Sambia, Mehhiko, Tsiili ja Indoneesia. Erandi moodustavad nafta eksportijad Saudi Araabia, Araabia ÜE, Kuveit jt. Need riigid, kellel pole kapitali, loodusvarasid ega tööinimesi, on vaesed riigid. Sellised on näiteks Afganistan, Jeemen, Nepal, Niger jt. 1.8 Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid 1948. sõlmiti Tolli ja kaubanduskokkulepe (GATT), mille ülesanne oli alandada imperiaalsete ja riiklike majanduste
Olulised Ressursirikkad 18. saj. Võeti kasutusele aurumasin - algas kõrgkoolid ja kõrgharidus. Tähtis ressurss arengumaad, mis ei masintootmine. informatsioon. Maailmamajanduse suuda industrialiseeruda Ettevõtete paigutamisel oluline faktor globaliseerumine. Tootmine paigutatud on jäänud kõrged veokulud. 20. saj. algus - kolooniates sinna, kus on odavam. Sügav toorainemaadeks, nt. peamiselt agraarne majandus (industriaalne- spetsialiseerumine. Ettevõtte suurus Alzeeria, Sambia, emamaale vajalikes majandusharudes.) Kõige väheneb.Tarbijale orienteeritud tootmine. Indoneesia, arenenumad ja rikkamad Kõrgtehnoloogiline tööstus. Tsiili,Mehhiko. loodusvaraderikkad piirkonnad, mis Rahvusvahelöised ettevõtted. Põllum. - Toodeti eluks spetsialiseerusid tööstusele
annaabi.ee 
