kollast, punast ja värvivalik muutus aegamööda järjest rikkamaks. Lõpuks oli ühe värvi toonivalik väga suur. Alguses puudusid ka kontuurid, siis olid need hägused ning lõpuks olid päris eristatavad mustad kontuurid. Alles hiljem hakkas autor värvi ja varju kasutama Isegi alguses oli mingi ruumilisus olemas, aga hiljem muutus üha efektiivsemaks. Hiljem oli joontel ja kontuuridel suurem tähendus Meeleolu muutus tänu toonivalikule aina rõõmsamaks Henry de Toulouse-Lautrec Kunstniku kehaproportsioonid on paigast ära. Liiga suur pea tema keha kohta ja liiga pikad jalad võrreldes keha pikkusega. Plakatitel on kasutatud kindlaid toone, maalil on ebamäärased kontuurid ja värv on mõnes kohas valguv. Hilisematel maalidel on kontuurid täpsemad
pildiraamiga maal vasakul, originaal paremal Vermeeri maali ,,tüdruk punase kübaraga" teeb emotsionaalseks selle vahetu suhtlus vaatajaga, millele lisavad dramaatilisust tugevad värvilahendused, mis omakorda on keskendunud naisterahva punasele peakattele ning tumesinisele rüüle (foto 4). Kogu maali aluspõhjaks kasutatud ookritoon kumab läbi kaetud kihtide, tekitades sooje värvilaike muidu üldiselt külmale toonivalikule. Õrn oranzikas varjund tüdruku näol on peegeldus kübaralt, mis ilmestab muidu üsna tuhmi nahatooni. Foto 4. Johannes Vermeer ,,tüdruk punase kübaraga" (1665) Nägu ilmestavad ka pisikesed, aga suure tähtsusega valguselaigud kõrvarõngastel, ninal, silmal ja huulel (foto 5). Foto 5. Tumepunase kübara äratab elule helepunane ning oranz varjund selle ülaääres ning tume violetne vari kübara äära all
annaabi.ee 
