nõue. Häälduslikke kestus- ehk vältussuhteid kirjeldades kasutatakse ka terminit kvantiteet. Rõhu ja tooniga seotud nähtused koonduvad fonoloogias prosoodia mõiste alla. Kuna tegemist on nähtuste ja tunnustega, mis ilmnevad n-ö hääldusrea ,,kohal" või ,,peal", kutsutakse neid ka suprasegmentaalseteks. Fonoloogianähtust, kus mingis keeles võib tähendust muuta rõhu erinevate teostuslaadide abil, nimetatakse aktsendiks. Toonikeeli iseloomustab sama häälikkoostisega üksuste tähenduslik eristamine erineva tooniliikumise alusel.
Sõnatooni puhul määrab erinev toon samasuguse häälikulise koostisega sõnade tähenduse toonikeeled ja tooniaktsendikeeled Toonikeeltes eristab sõnade tähendusi helikõrgus hiina (4 tooni), tai (5 tooni) ja vietnami (6 tooni), joruba (Nigeeria) ja mitmed bantu keeled Toonikeeles ei sõltu toonide esinemine sõnarõhust, silpide arvust või grammatilistest tunnustest; kui esineb seos nendega, on tegu tooniaktsendiga. Toneemid on paralleelsed segmentaalsete foneemidega Toonikeeli jagatakse kontuurtooni- ja nivootooni- keelteks Kontuurtoonikeeles (contour tone language) vastanduvad liikuvad toneemid: Näide hiina keele (nn mandariini keel; põhineb Põhja-Hiina murretel) 4 toneemist: [h a n ] r u m a l [h a n ] h a ru ld a n e [h a n ] k ü lm [h a n ] h ig is ta m in e 1 (ü h tla n e k õ rg e ) 2 (la n g e v -tõ u se v ) 3 (tõ u s e v ) 4 (la n g e v )
annaabi.ee 
