hüppamise ja tantsimise tunne. Meloodia on rõõmus, kuid vahel ka isamaaline ning tõsine. Loo harmoonia on duuris. Rütm on tempokas ning paneb jala tatsuma. Teose meeleolu tekitab minus maailma rändamise tunde, kuna minu jaoks on erinevaid viisijuppe paljudest erinevatest maailma kohtadest. Algul on traditsioonilist Eesti koorimuusikat, keskel vaheldub peene lääne ja kauboisarjade muusikaga, siis tuleb tagasi Eestisse, kus lõpetatakse ilusasti toonikas. „Noor kevade“ pole küll Ernesaksa kõige tuntumaid teoseid, kuid iseloomu poolest ei jää maha teiste tema kirjutatud suurteostega.
Vorm- reeglite kogum Žanr- kindlate tunnustega teose liik Valdav enamus teostest on mitmeosalised. Osadejärjestus ehk sonaaditsükkel. (3 või 4 osaline) 3 osaline: I. sonaat- allegro vormis (kiire) II. Aeglane III. kiire 4 osaline: I. sonaat-allegro (kiire) II. aeglane III. tantsuline (menuett) IV. kiire Sonaat-allegro vorm: I. ekspositsioon (peateema- jõuline, toonikas; kõrvalteema- leebe, lüüriline, dominanthelistikus. Sidepartii viib kaks teemat kokku, lõpupartii) II. töötlus (peateema töötlemine- saab helistikku vahetada, rütmi muuta, erinevad pillid, mažoori ja minoori vahetamine) III. Repriis (PT, sp, KT, lp) Ronto vorm: ABACA Peateema kordub ja vahepeal peab olema vähemalt 2 vaheteemat. 1. Muusika 2. Matemaatika 3. Muusika 4. Füüsika 5. Muusika 6
annaabi.ee 
