tavalist inimest ning püüdis mõista, miks ta halvale teele sattus. Kuigi ta ei teadnud, mis põhjustas mehe kuritöö, kaalus ta erinevaid variante: võib-olla sai probleem alguse juba lapsepõlvest või on ta ühiskonna vastu kibestunud... Neid variante on palju, tuleb vaid silmad avada, et neid näha. Hegeli idee antud artiklis on julgustada inimesi mõtlema teisiti üldsusest ja suurest massist. Kõik siin ilmas ei ole must ja valge, ilma vahepealsete toonideta. Kõik, mis esmapilgul tundub hirmuäratav ja jube, ei pruugi tegelikult nii olla. Inimesed peavad õppima kaasatundma teistele ning nägema igaühes midagi head. Keegi ei ole läbinisti kuri või halb, igas inimesed on midagi head. Nagu öeldakse: ,,Keegi pole siin ilmas halb, vaid ta teod ei pruugi alati head olla". Samas, me ei saa üle ega ümber abstraktsest mõtlemisest, mida võib süvendada ka kõhutunne. Näiteks, kui kohatakse inimest, kes tundub alguses eemaletõukav, ebasümpaatne,
/.../ Ja lahkumise rusuv lein me vahel. Veel hoiad sina minu, mina sinu kätt, kui oleks see me viimne jumalaga jätt." Visnapuu muidu kurblikke luuletusi täiendasid teosed ajast, mil tema armastatud naine Ing veel elas. Autor pühendas talle mitmeid värsiridu. Ing tõi Visnapuu ellu värve ja valgust, justkui oleks mehe maailm enne naise saabumist ilma igasuguste toonideta olnud. Pimeduses tekib uus lootuskiir: ,,Ning öö on kuldne kauge ring, /mis laotusen veerleb vaid. / Päev ainult paistab, paistab maid. / Sind armastan, sind ihkan, Ing!" Lootus kasvab reaalsuseks ja Visnapuu loomingusse lisandub aina rohkem sügavamõttelisi armastusridu, mille kaudu väljendab autor oma tunnete tõelisust Ingile. Õnnelik mees väidab pärast mitmeid armumisi, valusaid lahkuminekuid ning kaotusi, et ,,nii saanud aastaist nende viimne ring sest naine