nimetati pidevaks jugatrükiks. Antud avastuse alusel firma A.B.Dick valmistas seade VideoJet. Kuid alles 1976 aastal firma IBM võttis kasutusele selle avastuse ja lasi välja jugatrükiseade IBM 4640 teksti trükkimiseks paberile. Umbes samal ajal Lundi ülikooli professor Hertz töötas välja jugatrüki erinevaid meetodeid. Ta avastas, et on võimalik reguleerida tilkade arvu ühe piksli kohta. See aga võimaldas saada erineva tugevusastmega tilku ja seega luua erinevaid tooniastmeid. Hoopis uue suuna võttis aga jugatrüki areng siis kui leiti meetod tilkade loomiseks nõudmisel (drop - end - demand).Selle viisi põhimõte seisnes selles, et seade lasi välja tilga ainult vajaduse korral. See tunduvalt lihtsustas trükiseadete ehitust, kuna puudus vajadus luua laenu loomiseks vajalikud osad. Samuti polnud vaja luua liigse värvi tagastamissüsteemi. Nendes seadmetes kasutati tilkade loomiseks piesokeraamilist elementi, mis elektriliste impulsside abil lõi survelaine
nimetati pidevaks jugatrükiks. Antud avastuse alusel firma A.B.Dick valmistas seade VideoJet. Kuid alles 1976 aastal firma IBM võttis kasutusele selle avastuse ja lasi välja jugatrükiseade IBM 4640 teksti trükkimiseks paberile. Samal ajal Lundi ülikooli professor Hertz töötas välja jugatrüki erinevaid meetodeid. Ta avastas, et on võimalik reguleerida tilkade arvu ühe piksli kohta. See aga võimaldas saada erineva tugevusastmega tilku ja seega luua erinevaid tooniastmeid. Hoopis uue suuna võttis aga jugatrüki areng siis kui leiti meetod tilkade loomiseks nõudmisel (drop - end - demand). Selle viisi põhimõte seisnes selles, et seade lasi välja tilga ainult vajaduse korral. See tunduvalt lihtsustas trükiseadete ehitust, kuna puudus vajadus luua laenu loomiseks vajalikud osad. Samuti polnud vaja luua liigse värvi tagastamissüsteemi. Nendes seadmetes kasutati tilkade loomiseks piesokeraamilist elementi, mis elektriliste
annaabi.ee 
