viimases elukohas Tallinnas Tööstuse tn. (Kruus 1995 : 562) 4. Sütiste esimesed luuletused ilmusid 1921 ajakirjas ,,Murrang" ja 1922 kooliajakirjas ,,Rada", 1925 andis koos E. Hiire ja M. Jürnaga välja koguteosed ,,Sang" ja ,,Bumerang", 1926. aastast hakati ta värsse avaldama ,,Loomingus". (Kruus 1995 : 562) Sütiste võttis tooniandvalt osa elulähedust lipukirjaks seadnud orbiitlaste kirj. Rütmitusest ning esines koguteostes ,,Dünamis" (Tartu 1928) ja ,,Põhjakaar" (Tartu 1931) ning ajalehes ,,Kirjanduslik Orbiit" (1929-1930). (Kruus 1995 : 562) Luulekogu ,,Rahutus" (Tartu 1928) esitab värsspäevikuna eesti ajalaulude traditsioonidele tuginevat, protestivaimust kantud sotsiaalset luulet ja armastuslüürikat, ekspressionistlik poeem ,,Leib, rist, inimene" kajastab autori maailmavaatelisi otsinguid
Õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis, aga katkestas 1923 õpingud ja siirdus Kohtla-Järvele tööliseks. Talvik jätkas oma katkenud õpinguid ning lõpetas 1926. aastal Pärnu õhtugümnaasiumi. 1926 astus Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda ning oli üliõpilaste nimekirjas 1934. aasta novembrini. Ta õppis seal eesti keelt ja kirjandust, aga stuudium jäi lõpetamata. 4 Edaspidi kutseline kirjanik Tartus, võttis tooniandvalt osa arbujate kirjutamise sõpruskonnast, oli üliõpilaste seltsi ,,Veljesto" liige. Eesti Kirjanike Liidu liige 1934 ja aastast 1943 sekretär. Abiellus aastal 1937 Betti Alveriga. Sõja-aastail elas Talvik koos Betti Alveriga. Arreteeriti NKVD poolt mais 1945 ja saadeti sotsiaalselt ohtlikuks elemendiks tunnistatuna 5 aastaks Siberisse. Talvik suri 18. juulil 1947. aastal haigestununa Tjumeni oblastis. Talviku abikaasa Betti Alver veetis aastakümneid nn sisepaguluses.
annaabi.ee 
