Tema pesitsusterritoorium on sellise linnu kohta küllaltki suur, mis tuleneb ilmselt tema vähesest stressitaluvusest. Pesa rajab kakk kas suuremate vareslaste mahajäetud pesadesse, puuõõnsustesse või õõnsaks kõdunenud jämedatesse kännujõmakatesse. Viimase puhul eelistab kõrgelt murdunud tüve madalale kännule, kuid mõnikord eelistab soetada kodu kasutatud kujul näiteks mõnelt kinnisvaraarendajast rongalt, kulliliselt või must-toonekurelt. Käiku lähevad veel suuremad õõnsused või inimese üles seatud sobivate mõõtudega pesakastid. Märtsi lõpuks või aprilli alguseks poetab emalind pessa kuni neli valget muna. Ajakirjast «Eesti Loodus» võib lugeda, et ilmselt on kakkude munad valged, sest pesaõõnes pole varjevärvus vajalik, kuid heledana paistavad need vanematele paremini kätte. Pesitsusajal käib toitu püüdmas üksnes isalind ja ta toimetab selle kaasale otse voodisse
Kurg ei ole arg, vaid väga ettevaatlik lind. Ta võtab igast inimese tööst ja talitusest osa, harjub kiiresti majaelani- kuks, käib toas sisse-välja, sõbruneb inimesega kiiresti, kui ka inimesel endal ei ole tema vastu kurje plaane. Valge-toonekurge on mõnel pool nimetatud ka pühaks linnuks (Jämaja, Helme), kellele ei tohi kurja teha, kel on inimese mõistus, aga linnu nägu (Rõuge), kes seisab ülemise ilmaga ühenduses (Helme). Nimetus ,,toonekurg" pärineb must-toonekurelt ning vihjab linnu seosele surmariigiga. Must-toonekure kui varjulise eluviisiga ning Eestis 20. sajandil loodusharulduseks jäänud lin- nuliigi kohta eraldi uskumusi ei ole teada. Valge-toonekurge on peetud õelaks ja kadedaks linnuks, kes võib tuletuki tuua ning maja põlema panna, kui tema pesitsemist häiritakse. See- pärast hoiatati tema pesa lõhkumast. Levisid jutud juhtumustest, kus toonekurg on pannud maja põlema või toonud pessa elusaid rästikuid.
annaabi.ee 
