9. Siirdhing. Hing võib mitte ainult irduda oma kehast, vaid ka siiduda teise kehasse. Suremisel, st hinge lõplikul irdumisel ronivad peast välja ka täid. Konn siirdhingena toob õnne, annab jõudu; irdhingena pahatahtlik ja toob kurja. Teatu putukaid, nt ämblik, mardikas jt peeti tulevikuennustajateks, headeks märkideks. Muttide, hiirte jt allaneelamine andvat jõudu, tugev arstimis- ja nõidumisvahend. Siirdehingeks peeti ka linde, peamiselt tooned, toonekurg. Siirdehing oli ussukultus, mis andvat erilist väge. 10. Suhtumine looduselle. Nagu mina - nii ka teised põhimõte. Kogu loodus elab. Loodustundesse suhtuti hardalt ja anduva austusega, kui omaväärislisse. Metsaisa ja -ema kasvatavad puid ja marju jne, ei olnud midagi ülevat, kõik oli ühtne ja omane kõigile. Vilja elujõudu kehastasid tulupoiss, setudel peko. Looduses võimukohad (peenrad, vared, puud jne), sealt käidi jõudu ohvritega toomas
Käis meie taga ja asuts ees. Sa vaikisid, aga sind mõistsin ma, Et kalmud jo maet magama on kadunud nooruse armastus. Luuletuses ,,Kui tuleb unung" arvab ta, et õnnest saab ainult siis rääkida, kui see juba läbi on ning paratamatult on iga õnn mõeldud lõppema. Ei ole olemas igavest õnne. Kui siis ainult kaunites romanitilistes luuletustes. Ei vara veel sust laulda, armas. Liig teravad veel sinu näojooned, Liig selgelt kuldsed alles meeles hooned, Kus veetsime päevad tooned: Ei, vara veel sust laulda, armas. Luuletuses ,,Laul sest jäledast" on tunda eriti valusat petta ja lüüa saamist. Siin väljendub eriti selgelt tema mehelik pool ning vastandumine naistele.Ta on vallanud väga tugevad emotsioonid. Siin kasutatud väljendid on äärmiselt jõulised ning mõjuvad . Oo, idioot, kes usub: armastada Võib naine, et ta südameid ei murra. Ma vihkan, nean sind, oo, nilbe madu! Oo, surmgi pole väärt siin ilusat luua. Oo, kõlbaks ennast vast veel üles puua,
annaabi.ee 
