KE esimehe ametit on ta pidanud alates 12. oktoobrist 1991. aastast kuni 10. oktoobrini 1995. aastani ja alates 30. märtsist 1996. aastast kuni tänaseni. Ta oli üks põhilisemaid Keskerakonna asutajaid ning on algusest peale erakonna üks juhtfiguure olnud. Enne Keskerakonna loomist oli ta Eesti Jalgpalliliidu president (1990-1992). Savisaar on olnud VII, VIII ning IX Riigikogu liige. VII Riigikogusse valiti ta 1992. aasta Riigikogu valimistel, mis toimusid 20. septembril. Toonastel valimistel kogus ta 4768 häält, mis oli ühtlasi üks suuremaid häälte arve. Seoses Riigikogusse pääsemisega valiti ta tol samal aastal ka Riigikogu aseesimeheks ning seda ametit pidas ta 1995. aastani. Kõigi 3 ametiaja puhul on ta valitud Riigikogusse põhiliselt Lasnamäe ja Ida-Virumaa valimisringkondadest. Seda võib seletada sellega, et Savisaare toetajate seas on vene rahvusest kodanikud ülekaalus ning Lasnamäe ja Ida-Virumaa on põhilisemad kohad, kuhu venelased on koondunud
Teise eesnime Paul muutis kirjanik Mariaks austusest oma ema Anna Maria vastu ning oma kirjanikunime Remarque võttis ta prantslastest esivanemate järgi (Ruubas). Remarque'id olid alandlik, kõigutamatult katoliiklik perekond, kes oli rahul tagasihoidlike võimalustega, kuni Erich tavapärasusest välja murdis (Tims 2004: 15). Tema isa töötas raamatuköitjana ja elatas peret, kus lisaks Erichile oli ka kaks õde: Ella ja Elfride (Soosaar 2005). Nagu enamikul toonastel perekondadel, oli Remarkidel klaver ja Erich avastas endas muusikaarmastuse ja meele. Ta õppis muusikat tõsiselt ning saavutas aja jooksul taseme, mis võimaldas mõelda karjäärile elukutselise muusikuna. Ta teenis majanduslike raskuste ajal elatist pianisti ja orelimängijana. Erich kogus ka marke ja kive, korjas väärtusliku liblikakollektsiooni ning tundis huvi maalimise vastu, millest ajapikku kujunes eluaegne kunstiarmastus. (Tims 2004: 15-16)
Viienda-kuuenda klassi poisina kroolis 100 meetrit 1.13ga. Ehk kolme sekundi jagu aeglasemalt, kui ujus poolteist aastat noorem õde Anu sama vanalt. Selili läbis Andrus Veerpalu sama pika distantsi 1.21ga, pooleteise kilomeetri läbimiseks kulutas 24 minutit. «Ujumises ta ei oleks jõudnud kuhugi,» väidab Leppik, Pärnu spordikooli ujumistreener. «Võib-olla 1500 meetris vabariigi tasemele tänu oma töökusele.» Töökust jagus nii Veerpalul kui tema toonastel treeningukaaslastel enam kui küllaga. Treener võis neile ülesande kätte anda ja ise seejärel ujulast rahumeeli ära minna tagasi tulles võis ta kindel olla, et keegi pole viilinud. Veerpaluga samas pundis harjutas Margrit Tooman, kes jõudis 1994. aastal moodsa viievõistluse MMil viiendaks. Ent treeneri silm nägi varakult, et Veerpalu ei libise basseinis sugugi kergelt nagu kala. Mis siis, et ujumisliigutused olid tal sama kaunid ja nõtked nagu nüüd klassikalises suusastiilis.
nõunik. Paljuski mõjutas teda, et väed käituks siin korrektselt, niipalju kui see sõjaolukorras võimalik oli. Lövenwolde on määranud Liivimaa (maksu)kohustused Vene riigi ees. Pärast 1710. aastat hakatakse aktiivselt taastama ka kaubandust. Suri 1723 aastal, kuid selle 13 aasta jooksul jõudis väga palju ära teha. Domineerivad mittevenelased, aga ka mitte kohalikud. 1710-1783 vahemikus kõige kuulsamaks ja karismaatiliseks meheks oli George Browne. Sündis 1698 aastal ja suri 1792. Toonastel oludes väga vanaks, säilitas mõtteerksuse elu lõpuni ja ka elu lõpuni oli ametis. Päritolult iiri katoliiklane, 11 Liivimaaga saab esmakordselt seotuks alles 1762. aastal. Inglismaal teenistust ei leidnud, noore mehena lahkus kodumaalt, oli mitmete mandri-Euroopa riikide teenistuses, osales 1731. aastal Vene sõjakäikudes, on olnud ka Poolas. 1738. aastal