(valdavalt põrandaaluste) ajalehtede kaudu, mis levisid aga suhteliselt piiratud ringkonnas. Religiooniteemasid käsitleti ka loengutel, kõnekoosolekutel ja vestlusringides. Järjekindlalt taoti klassivõitluse teooriast tulenevat raudset seisukohta: kirik on kapitalistide käepikendus, töölise-talupoja kurnaja. Kuigi I Maailmasõja ajal ateistlik tegevus sootuks soikus, muutus olukord äärmiselt huvitavaks 1918. aastal, pärast ilmasõja lõppu. Bolševike üheks toonaseks oluliseks ideeks oli “maailmarevolutsiooni vallandamine”, mille nimel ei hoitud millegagi kokku. Novembrirahutuste tõttu Saksamaal eeldati revolutsiooni peatset puhkemist just Kesk-Euroopas, mistõttu sai Eestist möödapääsmatu stardiplatvorm, maailmarevolutsiooni üks võtmepositsioone. Aasta lõpus alanud Vene vägede pealetung teeniski peamiselt just selle platvormi loomise eesmärki. Seetõttu oli olukorra destabiliseerimine Eestis vägagi nende
munkliku reformini. Anahoreetlus. Anachoresis – tagasitõmbumine maailmast. Tekib 4. sajandil eremiitluse kõrvale. Sellele eelnes iseeneslik areng eremiitluses, kus eremiitidele tekkisid õpilased. Meistrid ja õpilased – õpilased võtavad meistri elustiili üle ja nii tekivad esimesed korrastatud munkluse vormid, ehk siis kogumid/asundused. S.t et aeg-ajalt käiakse vanemate juures õpetust saamas, ent muidu elatakse oma koopas vms. Toonaseks ajaks oli populaarseks saanud ka eremiitidele almuste viimine – linnast tuuakse toitu ja vett, ent korda selles tähenduses, et oleks reeglid, ei ole. On lihtsalt õpetaja ja õpilase suhe. Kui tekkis kiusatus, siis mindi õpetaja juurde abi saama. Kõige tuntumaks esindajaks Püha Antonius, kes Teeba Pauluse eluloo kirja pani. Elas legendi kohaselt u 255-356. Teave tema kohta jõudis meieni noorema kolleegi poolt üles kirjutatud teose järgi – Athanasiuse Vita Antonii. Sellega on
Privileegide kinnituses, mis Eerik XIV tegi on juttu ka kirikuelust, kuid seal nim seda evangeelseks usuks, mitte luterlikuks usuks. Privileegide kinnituses jutu ka kirikuelust, tln superintendent määrati kirikuelu juhtima. Tln superintendendile antakse õigus kõlbmatuid kirikuõpetajaid kõrvaldada ja sobivamaid otsida. Sellega tln enda kirikuelu saanud eesti kiriku juhtimiseks. I korda ürit kirikuelu ühtsustada. Toonaseks Kirikujuhiks( tln superintendendiks) oli R von Geldern. Selgelt luterlik kirik. 1530ndatel a superintendent luterlik. Toompeal toomkirik ja toomkapiitel olid jäänud katoliiklikuks kuni 1565 aastani. 1565 määratakse eestimaal I piiskop Peeter Follig. Follig lühikest aega ametis, pm kohe suri Rootsi riik määrab von gelderni Folligi jjärglaseks. 1569 a määratakse päriselt ametisse. 1570ndate a II p oluline, kui Rootsi võim piirdus vaid tln ja
annaabi.ee 
