Iseloomustus: Kasvavad olenevalt liigist 2-20 meetri kõrguseks. Lehed on suhteliselt suured, sulgjad ja dekoratiivsed, eriti sügisel. Õied valged olenevalt liigist püstised või rippuvad õisikud (Hansaplant). Õitsevad umbes mais, natukene hiljem, kui harilik toomingas. Viljad punased, lillad või mustad, väga maitsvad ja magusad, valmivad umbes juuni lõpus (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad). 1.1.Hooldus Nagu ka ebajasmiin on toompihlakad vähe hoolt nõudvad taimed. On suhteliselt külmakindel (A.Niine Haljastaja käsiraamat). Muldadest eelistavad parasniikeid muldasid, kuid kasvavad rahuldavalt ka muudel muldadel. Varju taluvad hästi, aga viljumiseks on parem kasvupaik päikseline koht. Tähk-toompihlakas ja enamik teisi liike annavad vähesel määral juurevõsusid (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad). Toompihlakad kannavad vilja möödunud aasta puidul, sellepärast tuleb nende lõikamisega olla ettevaatlik
võimalust. ( ( Eesti puuviljanduses on seetõttu kriitiline olukord, kuna Eesti on Euroopa Liidu sees ametlikult nimetatud viljapuu- baketrpõletiku suhtes kaitstavaks piirkonnaks. Seega tuleb rakendada nulltoleransti ja võimalikult rangelt likvideerida levikuoht kõikides haiguskolletes, sj. hävitada kõik peremeestaimed (õunapuud, pirnipuud, ebaküdooniad, tuhkpuud, viirpuud, toompihlakad ja pihlakad jt.) 500 m raadiuses saastunud maatükist (nn. saastumisohu vööndis) ja teostada tihedat kontrolli seda ümbritseva 500 m laiuses puhvertsoonis, milles hävitada kõik sümptomaatilised peremeestaimed. ( ( Eraisikute valduses olevate taimede hävitamise kompenseerimist riik ette ei näe. Puukoolides ja viljapuuaedades läbiviidud tõrjeabinõude kompenseerimiseks on seaduslik alus
annaabi.ee 
