Imekombel kaks korda surmasuust pääsenud kirjanik jäi pärast lõikust mitmeks aastaks Koitjärvele, kus nii isiklikus elus kui ühiskonnas (I Maailmasõda) toimunud murrangud kutsusid temas esile sügavad sisemised kriisid ja muudatused, mille tulemus viimaks avaldus tema suurepärases ja erilises loomingus. Abiellumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. Kirjaniku esimene korter asus Õuna tänaval, peale seda elas ta ToomKuninga tänaval ning pere (abikaasa Käthe ja nende kaks last, tütar Riita ja poeg Eerik) viimaseks elukohaks sai Koidula 12A maja Kadriorus. Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii omas ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks
kuid hilisemas loomingus on Koitjärve olustikud, loodusmotiivid ja inimesed olulisel kohal (vt Toomas Haug "A.H. Tammsaare ja A.H. Koitjärve. Maastikuloolisi märkmeid", Looming 2003, nr 1). Koitjärvelt tuli Tammsaare Tallinnasse 1919. aastal, samal aastal abiellus ta Käthe Hanseniga. Tema esimeseks elukohaks Tallinnas sai Õuna tänav, hiljem elas ta veel Toomkuninga tänaval ning elu viimased kaheksa aastat Koidula tänava 12 A majas, kus praegu asub Tammsaare Muuseum. Tallinnas elas Tammsaare vabakutselise kirjanikuna, mis tähendas talle pidevat tööd, et kirjutamisega ära elatada esialgu ennast ja oma abikaasat, hiljem aga ka nende kaht last. Lapsed tütar Riita (...) ja poeg Eerik (....) - olid Tammsaare elus väga tähtsal kohal. Paralleelselt omaloomingu kirjutamisega alustas Tammsaare tõlkimisega, praegugi
1919. aastal pidi Käthe sõitma Tammsaarele külla . Ta pani ennem seda ajalehte nende abielukuulutuse. Tammsaarele oli küll jahmunud ,kuid midagi ei jäänud üle ning paar registreeriti ka ametlikult 1920. aastal (Riismaa 2002:88). Suve veetis Tammsaare veel Koitjärvel ja septembris 1919 kolis ta lõplikult Tallinnasse, asudes elama oma abikaasa korterisse Õuna tänaval 13-22 (Teder 1977:43). Hiljem elas Tammsaare veel Toomkuninga tänaval ning elu viimased kaheksa aastat Koidula tänava 12 A majas, kus praegu asub Tammsaare Muuseum (Tammsaare...2007). Algas kakskümmend aastat kestnud Tallinna periood, viljakaim ja väärtuslikum loome periood, mille vältel valmisid Tammsaare epohhiloovad romaanid ,,Kõrboja peremees" , ,,Tõde ja õigus" ning ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" . Nende teostega jõudis Anton Hansen Tammsaare kirjanike esiritta ning võitis rahvusvahelise tunnustuse (Teder 1977:44)