kvaliteet. Haridusse investeerides on võimalik inimkapitali väärtust tõsta ning ressursse tõhusamalt rakendada. Kolmandaks teguriks on kapital, mis jaguneb omakorda reaalkapital (tehased, masinad, seadmed mida kasutatakse uute toodete tootmiseks) ja finantskapital (kujutab endast peamiselt rahalisi vahendeid, sularaha, väärtpaberid, arveldusarved). Mõnikord nimetavad majandusteadlased ka neljanda ressursi- ettevõtlikkuse, mille alla mõistetakse inimese valmisolekut riskida nii uute toomisviiside kasutuselevõtmisel kui uute toodete arendamisel. Suurem osa teadlasi loeb seada aga siiski inimkapitali osaks, kuna see on tihedalt seotud ühiskonna väärtushinnangute ja traditsioonidega. MAJANDUSE KOGUPRODUKT (=kogutoodang) JA MAJANDUSARENG Selleks, et hinnata kas majandus toimib edukalt ning riigil läheb hästi või halvasti on mitmeid näitajaid. Nii räägitakse majanduskasvust, inflatsioonist, tööpuudusest, ekspordi ning impordi muutustest, vahetuskursi ja finantsturgude
Üks sektorite vahelise osakaalu muutumise põhjusi on tööstusliku tehnoloogia areng. Vabrikutööstuse tekke tähendas tootmise mehhaniseerimist. Tootmise konveireriseerimine suurndab oluliselt töötempot. Elektroonika areng tõi kaasa tootmise automatiseerimise. Hilisem arvutitele ja tehnoküberneetikale toetuv automaatiseerumine tähendas juba automaatliinide ja tervete automaattehaste rajamist. Tööprotsesse juhivad taoliste toomisviiside ouhul peamiselt arvutid. Automatiseerumine hõlmab seega ka komputeriseerimist ehk arvutiseerimist. Selline tootmine tekkitab inimestele vabab aega , mida enamasti ei osata otstarbekalt kasutada. Tänapäeva ühiskonnale on saanud omaseks informatsiooni tõhtsustamine. arvutivõrgud on oluliselt üle võtnud posti, telefoni, raamatukogude jt ülesanded. Teaduslik tehnilise pöörde saavutustele põhineb kosmosetehnika.