aga sellega on seotud ka ühiskondlikud institutsioonid või aspektid, mis asuvad majadusliku baasi peal ja mille üleasnne on õigustada baasi. see milline on baas, milline on tootmisviis, see määrab ära millised on poliitilised, sotsiaalsed ja kultuurilised aspektid selles ühiskonnas. kirjandus enne prantsuse revolutsiooni on tõlgendatav läbi selle, kui me teame, milline tootmisviis valitses, millised olid toomissuhted inimeste vahel. sellega tuleb arvestada ja mitte ainult arvestada, see määrabki ära tolleaegsed suhted, nii kultuurilised kui ka poliitilised. eetika kuulub pealisehitusse. eetika tuleneb baasist, tootmisviis määrab selle iseloomu. pole olemas eetikat üleüldse. see tekitab suuri moraalseid probleeme, mida oli hästi näha ka vene revolutsiooni ajal. ehk siis, kuna lagunes ära baas, lagunes ära ka kogu eetika. tootmisviis, baas koosneb kahest
õiglane vaid klassipositsioonilt vaadates) Kirjeldades sotsiaalset konflikt peab tagasi minema majanduse juurde: 1. Tootlikud jõud: a. Inimfaktor tootjad, töölised b. Asjaline element : i. Tootmisvahendid ii. Tööobjekt 2. Tootmissuhted, need tekivad inimeste vahel tootmisprotsessi käigus Aktiivne element ühiskonnas on tootlikud jõud, toomissuhted on aga konservatiivsed. Ajaloolised hakkavad tootmissuhted takistama tootlike jõudude arengut. Tootmissuhted peaksid arenema koos tootlike jõudude arenguga. Need kaks poolt eksisteerivad aga koos nähtuses Tootmisviis tootlikud jõud + tootmissuhted, selle mõiste langeb aga kokku sotsiaalmajanduslike formatsioonide mõistega, milledeks on: 1. Ürgkogukondlik ühiskond ja tootmisviis 2. Orjanduslik ühiskond ja tootmisviis 3. Feodaalne ühiskond ja tootmisviis 4
annaabi.ee 
