ning majandus oli templimajandus. Kui suurt osa elanikest templimajandus hõlmas, seda kindlalt ei tea) ja ametite loendid (seega oli juba sel ajal teatud hierarhiline templiadministratsioon). Eanna pühamust on leitud nn Uruki vaas (kujutan reljeefina andami toomist), mis näitab, et andami kogumine oli religioosselt sanktsioneeritud. Seega tempel mitte ainult ei korraldanud andami toomist vaid andami toomine oli käsitletav andami toomisena jumalale. See süsteem tekkis ilmselt 3 aastatuhandel eKr. Seega võib öelda, et tsivilisatsiooni ja riikluse tekkekoht Mesopotaamias on Uruki linn umbes 4. aastatuhandel eKr. Urukil olid tõenäoliselt laialdased välissuhted (Uruki silinderpitsatite jälgi on leitud Süüriani välja). Ilmselt osteti sisse tooraineid (puit ja kõik muu selline). Ilmselt tempel toimis ka vahetuse koordineerijana.
madalatasemelisteks liidriteks) ja siis käitumist. Juhtide kompetentsuse hindamise kriteeriumid: · tunnetuslik-kognitiivne kompetentsus, · isikule orienteerituse kompetentsus, · esitluse kompetentsus, · motivatsiooni kompetentsus. Liidri käitumise hindamise viis peamist muutujat: · visioon, · eristumine, · väärtused, · edastamine (kommunikatsioon), · puudused. Omaduste ja oskuste teema (eduka juhi pädevuste välja toomisena) on seni aktuaalne ka postmodernistlikes teooriates. Huvitav on see, et Hunt-Laigni teooriast selgub muu hulgas see, et edukas juht ei varja oma puudusi juht teadvustab neid endale ja alluvatele saates sisuliselt sõnumi, et keegi pole jumal ning ka tema eksib vahel. Sellega soodustatakse avameelset õhkkonda, kus võib juhi arvamusele ka vastu vaielda. Oluliseks küsimuseks juhtimisteooria tekkimise esimestel aastakümnetel oli ka ,,Kas heaks juhiks sünnitakse või õpitakse?"