toomingat, mis mõne aja pärast on täiesti raagus puu. Kuid toominga elujõud on nii suur, et ka kõikide lehtede ärasöömine puud ei hävita. Seepärast peavad toomingalehed mõnel aastal kaks korda puhkema. Lõpuks veidi toominga äratundmisest ajal, mil tal õiekobaraid pole. Olgu suvi, sügis või talv, alati piisab vaid ühest liigutusest: murda katki toominga oks ja nuusutada. Proovige see ükskord ära ja teil ei lähe tema vänge lõhn kunagi meelest. Ilma oksa lõhkumata tunneb toomingapuu ära valgete kriipsukeste järgi noorel võrsel või talvel hele- ja tumepruunides toonides triibuliste teravate pungade järgi.
Toominga marjad on nagu väikesed ploomid, millel on viljaliha söödav, kuid keskel kõva kivi puudu. Toomingat ründavad kahjurid võivad levida ka vilja puudele. Seepärast ei soovitata toomingaid viljapuuaedade läheduses kasvatada. Olgu suvi, sügis või talv, alati piisab vaid ühest liigutusest: murda katki toominga oks ja nuusutada. Proovige see ükskord ära ja teil ei lähe ta vänge lõhn kunagi meelest. Ilma oksa lõhkumata tunneb toomingapuu ära valgete kriipsukeste järgi noorel võrsel või talvel hele- ja tumepruunides toonides triibuliste teravate pungade järgi. · Sarapuu Sarapuu nime päritoluks võiks pakkuda seda, et tema peenikestest vitsadest saab sara ehk aeda valmistada. Tegelikult on põhjus üldse muus. Nimelt Põhja- Eestis rohkesti aedasid, sarasid, milles kasvasid need pähkleid kandvad puud. Sealt ongi Põhja- Eestis levinud sarapuu, seevastu Lõuna-Eestis aga pähklipuu.
Suvel, kui pole ei õisi ega marju, võib toomingat olla välimuse järgi raske ära tunda Ilma oksa lõhkumata tunneb toomingapuu ära valgete kriipsukeste järgi noorel võrsel või talvel hele- ja tumepruunides toonides triibuliste TOOMINGAS SÜGISEL teravate pungade järgi. Toomingas on külmakindel, võrdlemiselt aeglase kasvuga puu.
Mindi silla lähedale jala, hobustele tõmmati kaelkotid, et need ei hirnuks ja nad pandi puu külge, aga oksi liigutada ei tohtinud, muidu hobused ehmuvad ja kes pätte teavad, kuidas need luusida ja otsida võivad nt ka mööda teed. Rauasepp on veel üle silla minemata. Tüdruk tundis hirmu ja tal kästi vait olla. Ühekorraga tuli Taavet valge hobuseda, vallavanem läks teepeale ja pidas ta kinni ning küsis kas ta Taavet. Miina tundis ta ära, tal oli see nägu meeles sealt kirikust toomingapuu alt, ta kartis väga. Miina oleks ta rahvaseat ka ära tundnud. Taavet vastas et mis teil sellest et ma Taavet, teil ei ole suuremat asja sellega, ning ta lõi hopbust ja ütles NÕÕ ja läks edasi. Siis vallavanem peatas ta, võttis ta hobuse pani talle kaelakoti, teised mehed tulid põõsast välja ja võtsid Taaveti, aga Taavet ei saanud aru mis toimub, sõimas vallavanemat et kuidas te julgete, veski varemed ju kaugemal, kui tondilori tõsi on
toomingat, mis mõne aja pärast on täiesti raagus puu. Kuid toominga elujõud on nii suur, et ka kõikide lehtede ärasöömine puud ei hävita. Seepärast peavad toomingalehed mõnel aastal kaks korda puhkema. Lõpuks veidi toominga äratundmisest ajal, mil tal õiekobaraid pole. Olgu suvi, sügis või talv, alati piisab vaid ühest liigutusest: murda katki toominga oks ja nuusutada. Proovige see ükskord ära ja teil ei lähe tema vänge lõhn kunagi meelest. Ilma oksa lõhkumata tunneb toomingapuu ära valgete kriipsukeste järgi noorel võrsel või talvel hele- ja tumepruunides toonides triibuliste teravate pungade järgi. (lisa 14. pilt toomingast). 19 KEVADE LINNUD Kuldnokk Kuldnokk, keda ka kevadekuulutajaks kutsutakse, on musta, metalse läikega sulestiku, kollase noka ja pruunide jalgadega lind. Kuldnokk on väga seltsiv ja uudishimulik lind, kes väljaspool pesitsusaega tegutseb alati salkadena või koguni suurtes parvedes.