rulaadid ,seapraed, salatid jne--neid sai tehtud iga päev väga palju. Kogu aeg osteti kauplusest kõik ära kuna tavalistes toidupoodides ei olnud müügil poolfabrikaate.Sellised olid üldiselt tööasjad. Kuna elasin tallinnas sai palju käidud kinos,teatris ,palju sai käidud restoranis. Selliseid peo baare oli vähe tol ajal peamine koht oli restoran kus olid lauad kaetud valgete linadega ja viina sai tellida karaviniga kas või 100g Olid ka restoranide juures baarid nagu Kevades, Vana-Toomases ,Kännu-Kukes noored olid lõbusad.Turistina liikuda igale poole NSVL oli viisteist liiduvabariiki sai osta pileti ja minna kuhu iganes ,aga välismaale ei saanud . ja kui tahtsid lennukiga minna Sotsi ,Krimmi või kuhu iganes pidi lennujaama kassas või eelmüügis olema tuttav siis oli kindel,et saad pileti sulle sobival ajal ja sobivasse kohta. Kui Breznev suri olid inimesed segaduses keegi ei teadnud mis hakkab toimuma mis saab edasi siis peale
Toomas Nipernaadi Kes oli Toomas Nipernaadi? Toomas Nipernaadi oli rändur, kes rändas mööda Eestimaad, kohtudes maainimestega ja tekitades veidraid situatsioone. Iseloomult oli Nipernaadi ettearvamatu ja kirglik. Esimesel silmapilgul tundub ta kui ebastabiilne maniakk, kellele meeldib inimestega manipuleerida, et endale rahuldust pakkuda. Kuid novelle lugedes saad sa aru, et Toomases on rohkem, kui pealtvaadates tundub. Emotsioonid ja ideoloogiad, mis teda juhivad, on palju suuremate tagamaadega kui mõnel teisel mehel. Ma usun, et ta filosoofia seisneb elu lihtsas elamises. Suvel põgeneb ta oma kohustuste eest ja hakkab elu nautima üks ühele, leides naudingut kõigest, mida ta enda ees näeb. Niimoodi, maaga ühel tasemel elades, vabaneb ta oma muredest ja avab silmad lihtsatele iludele. Eraldi võiks vaadelda Nipernaadi suhtumist teistesse inimestesse. Kaasmaalastega
Seega võib väita, et mingis mõttes ongi kunst Ormussoni jaoks elu ta loob kaunid tunded kas paberile või päris ellu, sest nagu tema armastuse heitlikkus näitab, on ka nii-öelda tõelised tundmused vaid tema üliromantilise mõistuse väljamõeldis. Eraldi seisavad kunst ja elu Toomase jaoks jutustuses ,,Soo". Oma sõnade kohaselt vaatleb ta maailma kas inimese või kunstniku silme läbi, sest ,,mõlemad ühel ja samal momendil olla ei saa". Loo käigus selgub seegi, et Toomases on esikohal siiski inimene, nagu tõendab Liisi ütlus: ,,Imelik, et sa Metskassist enne kui naisest kõneled ja siis alles maalimisest juttu teed. [---] Aga see näitab seda, et enne vaatab ometi inimene, siis kunstnik". Samas teoses on ka teine kunstiliste lootustega inimene Jannu. Tema soovib saada näitlejaks ja loob ajalehtedele saatmiseks luuletusi. Kuigi ta luuleanne pole just kõige erakordsem, loodab noormees jõuda kaugele. Sellegipoolest seab Jannugi
annaabi.ee 
