kõrts. Miina hakkas kohe jooksma selle poole. Suure tee peal ta puhkas, kui veel oli minna 3 versta. Õhtu oli kohekohe käes. Siis jooksis ta edasi. Äkitselt pool versta enne kõrtsi ta kuulis hobuse kappamist ja sealt tuli Toomaru peremees. Ta pidas kinni ja vaatas tüdrukut suuril silmil. Miina ütles, et kui vallavanem talle kohe appi ei tule, siis langeb Taavet mõrtsukate küüsi. Miina tõmbas hinge ja siis rääkis vallavanemale kogu loo ära. Toomari peremees keeras hobuse ringi ja kihutas vihaselt tagasi. Nudjaste kõrti juures läks Toomari peremees endale paar-kolm meest appi võtma. Pool versta enne veski varemeid, kus olid mehed varitsises, pidas Toomaru peremees hobuse kinni ja kõik sealt läksid varju. Siis sõitis keegi valge hobusega sinnapoole. See oli Taavet. Mehed rääkisid talle loo ära ja Taavet arvas, et ta sõidab edasi ja mehed tulevad talle jalgsi järele, et need vargad kinni püüda
ühtlasi ka tema loomingu tippteoseks. Refereerimise käigus püstitasin endale kaks eesmärki: esiteks üritaksin välja selgitada, kuidas on mõjutanud Vilde elu ja lapsepõlv tema loomingut ning teiseks, kuidas ja miks on saanud ,,Mäeküla piimamehest" nii tähtis teos meie eestlaste jaoks. 3 2. Eduard Vilde ema ja isa Kirjaniku isa, Jüri Vilde, oli pärit Simuna kihelkonna suurest Toomari talu kaheksa lapselisest perest, ent ülalpeetavate inimeste hulk oli hoopis suurem. Talus elas veel kaks sulast koos oma perekondadega, nii et kokku elus Toomari talus üheksateist inimest. Jüri käis kaks talve Äntu koolis, kus talle õpetati lugemist, kirjutamist, laulmist, katekismust ja piiblilugusid. Juba kolmeteistkümneaastaselt hakkas ta teopoisina Äntu mõisas tööl käima. Jüri Vilde lahkus Toomari talust 1862. aasta kevadel ja läks lähedal asuva Pudivere mõisa
annaabi.ee 
