Välisarhitektuuri efektselt täiendavana püstiti hoone ida viilule kõikjalt nähtava kõrge torn. Sündinud kohalike ehitustraditsioonide ja neid rikastanud mujalt pärinevate arhitektuurivormide loov ümbertöötluse tulemusena, on raekoda Tallinna ehitusmeistrite võimekuse üheks kunstiküpsemaks näiteks. 1483 remonditi põhjalikumalt tolleaegset gooti telkkiivrit ja 1530 paigutati torni nüüd vana toomana tuntud sõjasulase figuuriga tuulelipp. Õhuliste galeriidega 3-osalise hilisrenessanss-stiilis tornikiivri, lääne viilule paigutatud harjakivilt kerkiva pitsilise tuulelipu ja loehepeakujulised veesülitid põhja fassaadil sai raekoda 1627-28. Muudatusi siseplaneeringusse tõi 17.sajandi keskpaik, mil kodanikesaali püstitati esimesed vaheseinad. 1667 sisustati raesaal selle üldilmet tänaseni määravate kunstiteostega. 18-19
portaali kohal niss, mille algsest sissut pole säilinud mingeid andmeid. Raesaali sisekujundust lähtus eelkõige tema funktsioonist. Keskaegsest sisustusest olid kõige olulisemad pikad nikerdatud pingid. Säilinud on 14. sajandi lõpust ja 15. sajandi algusest pärit pingileenid. Tähtsate vastuvõttude korral kaeti kõrgetele külalistele mõeldud lauad just raesaali, mistõttu oli see ka ainuke köetav ruum raekojas.4 1530. aastal paigutati esmakordselt Vana Toomana tuntud sõjasulase figuuriga tuulelipp. Peas laiaääreline peakate, seljas tollasele palgasõdurile tüüpiline ribadeks lõigatud varrukatega vammus ja sellel omakorda osaliselt keha kattev harnisk, jalas tömbininalised jalanõud ning mõõk uljalt vööl nõnda seisis see legendaarne Tallinna linnavaht postil nelisada neliteist aastat, kaks kuud ja üheksa päeva, saades vahepeal paaril korral isegi ametikõrgendust
annaabi.ee 
