kirikutest. Linnas asus ka see jumalakoda, kus oli piiskopi jutlustamistool kateeder, millest on tulnud piiskopikiriku nimetus katedraal. Aja jooksul tõusid suuremate piirkondade etteotsa peapiiskopid. Jumalateenistuse tähtsuse suurenemine koondas piiskopi ümber madalamate astmete vaimulikke, kes olid kantud selle linna vaimlikkonna nimekirja kaanonisse. Hiljem moodustasid kaanonikud piiskopi juurde kuuluva abistava ja nõuandva kogu toomakapiitli, mis koosnes tavaliselt 12 kanoonikust. KORDAMINE Keskaja periodiseering ( kogu keskaja perioodi)ja feodaalühiskonna üldiseloomustus..katoliiklus ja vasalliteet - tunnused. Kujunesid seisused: vaimulikud, feodaalid, talupojad. Millal ja miks algas suur rahavste rändamine ja esimesed barbarite kuningriigid Frangi riigi tekimine, merovingid ja karolingid Feodaalsuhete kujunemine Islami teke ja Araabia kalifaadi kujunemine ja islami kultuur Viikingid ja viikingaeg
Katoliku kirik ja usupuhastus: Piirkonna kirikuelu juht oli piiskop. Vaimulikku järelvalvet teostati sinodite, s.o. piiskopkonna vaimulike koosolekute ja visitatsioonide e. kirikukatsumiste kaudu. Nende abil tehti kindlaks preestrite kohusetäitmise puudujäägid. Piiskop õnnistas ametisse ametisse madalamaid vaimulikke, pühitses kirikuid, kabeleid, altareid jne. Piiskopkonna peakiriku e. toomkiriku juures tegutses toomkapiitel, mis koosnes 12 kõrgemast vaimulikust e. kanoonikust. Toomakapiitli tähtsaim õigus oli piiskopi valimine. Toomhärrade vaimulikuks kohuseks oli pidulike jumalateenistuste missade läbiviimine. Missadel domineeris muusikalis-sõnaline osa liturgia.Maal korraldasid usuelu kihelkonnapreestrid. Keskajal olid kihelkonnad kirikupiirkonnad ja need olid muinaseesti kihelkondadest poole väiksemad kokku oli neid XVI saj. 97. Preestrid pidid koguduseliikmeile jagama