Renessanssiaegse Itaalia istemööbel oli väga mitmekesine. Siin hakati toole eraldi polsterdama. Polstriks kasutati eriti meelsasti kuldnahka pressitud ja polükroomitud mustriga nahka ning sametit. Need kinnitati istme külge ümarpealiste vasknaeltega, mis samuti hakkasid mõjuma dekoratiivselt. Itaalia tooli efektseim vorm oli pinktool sgabello, mille jalapartii ja nelja- või kaheksamurkse istmeplaadi sisse tapitud seljatoe moodustasid rikkalikult nikerdatud plangud. Teiseks toolivormiks oli nn. Strozzi tool, väga napi vormi, kaheksanurkse istmeplaadi, nelja allapoole kaldu sirge jala ning erakordselt kitsa seljatoeplaadiga, mille tippu kroonis medaljon. Kolmas toolitüüp oli nn Savonarola tool, mille jalad olid risti ja millel olid selja- ja käetoed. Nende toolide kõrval olid levinud tavaline kasttool ning kõikvõimalikud järid. 7
kohalikust puust. Käe- ja seljatoe lisamine tegi sellisest rikkalikult nikerdatud kirstust puust sohva - cassapanca. Cassapanca't kasutati ka rahakirstuna - siit sõna "pank" enamikus Euroopa keeltes. Kirst oli seetõttu alati lukustatav. 3.2. Toolid Itaalia tooli efektseim vorm oli pinktool sgabello (Toscana), mille jalapartii ja nelja- või kaheksanurkse istmeplaadi sisse tapitud seljatoe moodustasid rikkalikult nikerdatud plangud. Teiseks toolivormiks oli nn. Strozzi tool, väga napi vormi, kaheksanurkse istmeplaadi, nelja allapoole kaldu sirge jala ning erakordselt kitsa seljatoeplaadiga, mille tippu kroonis medaljon. Kolmas toolitüüp oli nn. Savonarola tool - curulis'e selja- ja käetugedega variant, kusjuures tooli "korvi" moodustasid x-ina liituvad võrelised plaadid. Nende toolide körval olid levinud tavaline kasttool ning kõikvõimalikud järid. . 3.3. Lauad Ka laua tüüpe oli mitu
annaabi.ee 
