(Kankkunen, et al 2009). Kasvukeskkond, religioon, vanus ja sugu, uskumused, standardid ja normid mõjutavad seda kuidas inimene valu tunnetab. Inimesed ei kirjelda valu objektiivselt, seetõttu on raske määratleda ja ravida valu. Käeluu murdu nähakse kohe, naha all olevat muhku saab ka veel näidata, aga valul selllised okjektiivsed omadused puuduvad. Valu hindamisel on otsustav tähtsus parajasti esineva valu võrdlemisel varem läbi elatud valudega ning nende tookordsete tagajärgedega. Kõrvutatakse parajasti esinevat valu lühi- ja pikaajalises mälus salvestatud valukogemustega ja hinnatakse selle põhjal. Valu hindamist võib nimetada ka valu tunnetuslikuks ehk kognitiivseks komponendiks. Patsiendi poolt väljendatavate valukaebuste suurus sõltub suurel määral ka antud sotsiaalsest situatsioonist, perekonna tavadest, kasvatusest ja ka etnilisest päritolust. Kogemuse ja valu seos Valu on peamiselt psühholoogiline kogemus
taastamine. Ja selle ülesande täitmine meil õnnestus. Selles protsessis osales aktiivselt ka Lugupeetud minu endine kolleeg Uno Anton. Meil kõigil põllumajandusest tulnuil ei olnud ju seadusandliku tegevuse valdkonnas kogemusi. Need kogemused tuli meil omandada töö käigus. Ka võõrkeelte oskus jättis meil soovida. Mäletan, et ka Uno oli end registreerinud saksa keele kursustele, kust ka mina osa võtsin. Kui analüüsida meie tookordsete Ülemnõukogu saadikute osavõttu plenaaristungitest, siis siin paistab Uno silma väga hea osavõtu poolest. Seda kinnitab ka allpooltoodud tabel: Ülemnõukogu saadikute osavõtt istungitest (valik saadikutest) Puudutud päevi Saadik 1990.a. 1991.a. Kokku II kv. III kv. IV kv. I.kv. II kv.
Enne, kui ilmus Eestis "Kalevipoeg", oli Soomes 1835. aastal ilmunud rahvuseeposeks nimetatud teos "Kalevala", mille ainestik oluliselt rahvasuust kogutud. "Kalevipoeg" seevastu on peamiselt Kreutzwaldi looming. Kuna aga ka "Kalevipoega" nimetati rahvuseeposeks, arvates, et tegemist on rahvasuust kogutud vanavaraga, oli "Kalevipojal" väga suur tähtsus eesti rahva iseteadvuse taasäratajana. Veelgi hiljem on aru saadud, et ka ilukirjandusliku teosena on "Kalevipoeg" tookordsete olude kohta erakordne saavutus. Kreutzwaldi kõrval oli teiseks oluliseks rahva äratajaks Lydia Koidula. Ka tema puhul on palju piike murtud tema kirjanduse omapära ja väärtuse hindamisel. Suur osa Koidula loomingust on tugeva saksa mõjuga. Ka tema suhtes oleme hinnangut muutnud ja vaatame teda oma aja lapsena, kelles polnud midagi, mis oleks olnud teadlikult võlts. Tema kõige tuntumaks saanud luuletus on lauluna rahvuslikuks sümboliks muutunud: "Mu isamaa on minu arm,
annaabi.ee 
