a eKr- seda võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks ja keisririigi alguseks. Esimene Rooma keiser oli G.J. Caesar Octavianus (tunnusnimi Augustus; oli Caesari järeltulija, kuid keiser mitte nagu Caesar, kes oli diktaator). Rooma impeerium saavutas oma suurima ulatuse keiser Traianuse valitsusajal (98- 117 pKr). Erinevused Rooma riigi ida- ja lääne provintside vahel- Idaprovintsid- kõrgelt arenenud, iidse kulturiga, suurte linnadega ja arenenud majandusega (kreeka keel), peamiseks toojouks olid pigem vabad talupojad Lääneprovintsid- Gallia, Britannia, Hispaania- arengutase madalam, roomlased olid kultuuritoojad (ladina keel), peamine toojouks olid orjas Avalikud mängud Rooma impeeriumis (kaarikuvõidusõidud, gladiaatorite võitlused)- Roomlased vajasid vaid `'leiba ja tsirkust''. Avalike mängude hulka kuulusid teatrietendused, kaarikuvõidusõidud ja gladiaatorite võitlused. Etendused toimusid vabas õhus, näitlejateks võisid isegi olla orjad (alguses
jaoks. Toolised said haridusega oskama endale rohkem oiguseid voita. 19. Saj keskel oli koige parem kirjaoskus soomes ja rootsis 89%, SBs 70-80%, prm ja belgias 67%, itaalias ja hispaanias 30-40%, venemaal 10%, eestis 75%. Ligi 100%lse kirjaoskuseni jouti 20saj alguses SB, Hollandis ja Saksamaal. Protestantlikes riikides kirjaoskus suurem kui katolikes. Pyydlus kogu elanikkond kirjaoskuse tasemele viia oli saanud valdavaks kogu euroopas. Ka rahva suhtumine muutus. Enne seda olid lapsed olulised toojouks. Algharidus muutus loomulikuks. Kohustuslik kooliharidus 20 saj alguses kuni 14 aastani. Hariduse edendamine kuulus nyyd riigile mitte enam kirikule. 19. saj oli oluline statistika synni osas. Rahvaloendused. Ajakirjanduse tous. Ajakirjandus loi eelduse, et yhiskond muutus enesekriitiliseks. Esimene euroopa riik ,mis voib pidada end taielikult vabaks pressivabaduse koha pealt oli norra. Saksamaal seati sisse piirangud 1819. Martsirevolutsioon 1848 ei andnud samuti ajakirjandust vabaks,
annaabi.ee 
