See ürp kattis ainult vasaku õla, parem õlg jäi aga paljaks. Ühel freskol, mis kuulub VI sajandisse e.m.a., kannab seda kuningas. Mainitud ürp, mida kutsuti tebenna, oli purpurpunast värvi ja selle veered olid tikandiga kaunistatud. Etruskidelt võtsid selle riietuse koostisosa üle roomlased. Roomas oli lühike tebenna kasutusel kas preestrirüüna või sõdurimantlina. Roomale palju tavalisemaks ning tüüpilisemaks muutus aga pikendatud tebenna, mida roomlased kutsusid toogaks. Selle pikendatud tebenna klassikalist lihtsalt vormi näeme Oraatori pronkskuju puhul, mis pärineb I sajandist e.m.a. Seitsmendal sajandil eKr sarnasesid meeste riided väga kreeka arhailise perioodi meeste riietele. Mehed kandsid arhailisel ajal ühte sorti rüüd, mis oli eest sõlmitud. Hiljem andis see teed tuunikale, mis oli üle pea käiv, ja mida tavaliselt kanti värvilise õlgadel käiva peleriiniga. Peleriin
Võidab ka teistel näitustel hõbemedaleid. - 1878 personaalnäitus Eestis - Mõjutatud Eesti rahvuslikust kirjandusest ,,Koit ja Hämarik" ainetel 2 aktiskulptuuri kõrvuti. - Linda kuju Tallinnas - Kretuzwaldi portreebüst (1880ndad) - (Eesti rahvusest Tartu ülikooli rektor) Mihkel Veske hauamonument Raadi kalmistul, 1899. - Oma sugulaste portreid, hinnatuim Ema portree (lihtsat eesti talunaist rooma matroonina, rätt kujutatud toogaks). - Balti parunite portreed - Pidi tulema Tartu Toomemäele Vanemuise pronkskuju, jäi püstitamata eestlaste venestamise tõttu, kipskoopia Tartu muuseumis olemas. - Baltisakslased lõpetavad tööde tellimise Vanemuise skandaali pärast. Naaseb Itaaliast, kuna pole ostjaid, läheb Venemaale, kus 24 aastat. - Seal kultuuritegelaste portreed, aga kuna foto järgi, siis ei peeta eriti väärtuslikuks. Nt. Lev Tolstoi büstid.
annaabi.ee 
