Arengumaade ja arenenud maade kaubavahetus Arengumaade peamised kaubaartiklid on eksootilised viljad, mis vajavad kasvamiseks pidevat sooja ja tingimusi, mida enamikes Euroopa riikides ei leidu. Selle põhjuseks on tehnoloogiliste teadmiste puudumine, mis arenenud riikides on olemas. Kuid samas pole seal ka võimalusi suurte tehaste rajamiseks, sest ei leidu piisavalt tooraineid ja raha. Arenenud riikides jällegi on tehnoloogia arenenud väga kaugele. Neis riikides on olemas kõik võimalused edasiliikumiseks ja seda ka jõudsalt tehakse. Kahjuks ei mõelda eriti teiste riikide peale, mistõttu vähemarenenud riigid virelevad vaesuses. Ilmselgelt toimub ka arenenud ja arengumaade vahel kauba liikumine, kuid see ei ole eriti tasakaalus. Arenguriigid ekspordivad rohkelt erinevaid eksootilisi toiduaineid, nagu näiteks apelsine, banaane, kohviube, kakaoube ja nii edasi, vastu saades vaid niiöelda näpuotsaga tehnoloogiaarendamiseks vajalikke ...
kohalikes valimistes.Pärast seda paranesid ka haridusolud , tekkisid isegi haridus seltsid. Tartus avati Jakob Hurda töö jätkamiseks Eesti rahva muuseum. Eestis arenes tohutult ka majandus. Tänu keskvalitsuse otsusele sai Tallinn Balti mere suurimaks sõjalaevastiku peabaasiks. Tallinnas said tööd ka ennenägematul hulgal töölisi 50 000. Arenes kõvasti tekstiili , metalli- ja masina tööstus. Suurem osa toodangutest läks aga vene turule. Külades tekkis sotsiaalne kihistumine. Palju tekkis vaesemaid ja maata inimesi. Neile pakuti võimalust asuda välismaale tööle , kus pakuti maad. Tänu sellele reisis Eestist välja 20 000 talupoega. Eestlaste vaade puhkenud I Maailmasõjale oli teistest natuke erinev. Eestlased ei tahtnud sõjale Venemaa all kaasa aidata , kuna karveti uut venestuslainet ja sovinismi tõusu. Samas taheti Saksamaa kui suure vaenlase lüüasaamist.
ja otsustasid minna kloostritesse munkadeks. Ära ei öeldud ka talupoegadele ja käsitöölistele, sest kloostrid vajasid tööjõudu. Mehed, kes olid võlgades või ei soovinud minna sõjaväkke, läksid samuti munkadeks, sest klooster oli neile kindel peidupaik. Mungarüü vastu võtnud meeste igapäeva elu möödus töös ja palves. Kuigi algul oli kloostrielu lihtne ja askeetlik, siis peagi hakkasid osad kloostrid just täna annetutele rikastuma. Järjest suuremat tulu saadi ka oma toodangutest ja müügist. Nii hakati ehitama kloostritesse kööke, avaraid söögisaale, veinikeldreid, veskeid, lautu ja talle ning mitmeid töökodasid. Rikastudes hakkas muutuma ka kloostriasukate elulaad. Hakati kaebama munkade üha kasvava kombelõtvuse ja rohkete pidude üle. Õigeusu kloostritest kõige omapärasemad ja tuntumad olid Athose mäel. Athose õitseaeg oli 11.- 14. sajandini, mil poolsaarel tegutses kuni 2000 pisieraklat. Sealsed mungad kirjutasid usinalt ümber
annaabi.ee 
