Selle tagajärjel kõhetub looma lihastik, nõrgeneb immuunsüsteem (süveneb üldine valgudefitsiit). Kuna organismi proteiinitagavarad on suhteliselt piiratud, langeb toodangutase lõpuks ~ 7,7 liitrini päevas. Kui lehma söödetakse pikema perioodi või mitmete talvede vältel kirjeldatud viisil, muutub ta nuumloomaks (energia ülejääk ladestatakse rasvana) ja toodangupotentsiaal väheneb. Ka korrektsele söötmisele üle minnes ei saavutata nuumunud looma puhul enam nii kõrget toodangutaset, kui oleks võidud saavutada pideva korrektse söötmise korral. Ebaõige söötmise tagajärjel tekkinud ainevahetushäired on sageli püsiva või osaliselt püsiva iseloomuga. Ratsiooni energia- ja proteiinisisalduse tasakaalustamiseks on kõige lihtsam kasutada suure proteiinisisaldusega jõusööta, näiteks sojasrotti. Sellega asendatakse üks osa 237+39 = 276 odrajahust
(vasikate) kohta. · Igal aastal kantakse kaardile ka loomade boniteerimise tulemused. · Viimaseks märkuseks veiste individuaalkaardil on veise väljaviimise aeg ja põhjus. · Aasta kokkuvõtete kaardile kantakse põllumajandusettevõtte koond- ja keskmised andmed aastate viisi. · Karja ajaloo kaardil kirjeldatakse lühidalt karja ajalugu ja aretussuunda, iseloomustatakse karja tõulist koosseisu ja toodangutaset etappide kaupa ning märgitakse ära väljapaistvamad loomad. · Lehmade valik on kõige täpsem tema enda toodangute järgi. · Aretusrühma valitakse jõudluselt, põlvnemiselt ja välimikult parimad lehmad. · Pullmullikad tavalistes tootmismajandites realiseeritakse lihaks. · PIIMAJÕUDLUSE ARVESTUS · Piimajõudluse andmed on vajalikud: · * tõuaretustöö korraldamiseks; · * loomade tervise (eriti udara ja jalgade tervise) ja söötmise hindamiseks;
annaabi.ee 
