Põllumajanduse arengusuunad- 2/3 elanikkonnas oli tegev põllumajanduses. Tulid kasutusele uued agrotehnilised võtted. 1850. algas talude päriseksostmine. Kuid enamik taludest osteti võlgu ning võlasummade tasumine neelas suure osa sissetulekust Samas püsisid ka renditalud. Sajandivahetusel talumajapidamiste areng ajjutiselt pidurdus, kuna viljahinnad langesid. Paljud talud läksid pankrotti, kuid enamus säilis, asudes otsima uusi rentaablimaid toodanguliike. Selliseks osutus karjakasvatus. Peamiseks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus. Selle kõrval kasvatatu vähemal määral rasvasigu ning lihaveiseid. Põlluharimise intensiivistumine: hariti üles uusi maid, võeti kasutusele kunstväetisi, soetati kaasaegseid põllutöömasinaid. Krahv Friedrich georg magnus von Berg sai kuulsaks talvekindla rukkisordi „Sangaste“ aretamisega. Kaubandus- seda soodustas raudteede ehitamine. Eriti suurt kasu lõikas
Eriti tülikas on erinevate ettevõtete (riikide) loomakasvatuse kogutoodangu võrdlemine. Kogutoodang rahalises vääringus võimaldab ühe ainsa arvuga iseloomustada kogu loomakasvatuse kogutoodangut. Seda näitajat on mugav kasutada, kui on vaja võrrelda erinevate ettevõtete (riikide) loomakasvatuse kogutoodangut, kuna vajalike järelduste tegemiseks on vaja võrrelda ainult kahte arvu. Antud näitaja puuduseks on asjaolu, et jääb avamata (selgitamata) milliseid loomakasvatuse toodanguliike kogutoodang sisaldab ja milline on loomakasvatustoodangu struktuur. Kogutoodang nn valgu rasvaühikutes on teiseks võimaluseks (rahalise vääringu kasutamise kõrval) iseloomustada loomakasvatuse kogutoodangut ühe arvnäitajaga. Valgu rasvaühiku kasutamise idee autoriks oli prof. Leida Lepajõe. Nimetatud näitaja kasutamise korral teisendatakse kogu toiduks tarbitav loomakasvatustoodang valgu rasvaühikutele. Iga konkreetne tooteliik sisaldab teatava koguse valku ja rasva
annaabi.ee 
