ja oletatava kuivaine söömusega. Kui lehma kuivaine söömus tõuseb 20 kilolt 22 kilole, võib sööda energiasisaldus olla ~10% madalam, selleks et looma energiatarve sama piimatoodangu korral oleks kaetud. Kui kuivaine söömus jääb arvestatust madalamaks siis sel juhul ei saa loomad toitaineid neile vajalikus koguses, nende toodang langeb, nad hakkavad kasutama kehavarusid ning kõhnuvad. Lühidalt tähendab see, et lehmad ei lüpsa enam loodetud tasemel. Selline toodangulangus ei pruugi ilmneda mitte käesoleval laktatsioonil, vaid alles järgmisel, kui loomadel ei jätku enam kehavarusid, et toetada kõrget toodangut laktatsiooni alguses. Näiteks kui kuivaine söömus langeb ca 2 kg, siis täisratsioonilisest segasöödast saadud energiakogus väheneb võrdselt energiakogusega, mis on vajalik ~5 kg piima tootmiseks. (Jõudluskontrollikeskus) 5 2. Söömust mõjutavad tegurid 2
rottidel..), mistõttu sageli söödetakse fumosiiniga kontamineerunud teiste liikide söödad veistele. Toksiini märklaudorganiteks mäletsejalistel arvatakse olevat maks ja neerud, suureneb AST ja GGT aktiivsus plasmas (Jouany1 ja Diaz, 2011). FB1 koguses 3 mg/kg KM päevas 2 nädala jooksul vähendas katseliselt söömust ning piimaoodangut. Vasikatel vähenes lümfoblastogenees (Fink- Gremmels, 2008). Teistel andmetel ilmneb toodangulangus pikamaajalisemal tarbimisel, samas kui hepatotsellulaarne kahjustus tekib kiiremini (Whitlow et al, 2006). 11 3.4.6. Ohratoksiin A Monogastrilistele loomadele võib mürgistus ohratoksiiniga olla surmav, närilistel on täheldatud teratogeenset ja kasvajalist ning lindudel immunosupressiivset toimet (Jouany1 ja Diaz, 2011). Mäletsejalised on aga kaitstud, kuna vatsaseede lagundab ohratoksiini. Hea tervisega lehma vats
annaabi.ee 
