Teatud ajal oli raud väga vääriline metal isegi väärtuslikum kullast ja hõbedast. Rauast valmistati ehteid ja seda kasutati rahana. Hiljem hakati ehitama sildu, raudteid, laevu ja nüüdseks ajaks on asi nii kaugele arenenud, et rauda kui keemilist ainet tuntakse täiesti. Rauda kasutatakse ammust ajast meditsiinis verevaesuse, kõhnumise ja jõu vähenemise ravimisel. (Protonizer, 2007) Täiesti puhast rauda pole võimalik toota ja kui keegi toodaksi siis see oleks liiga pehme, vähem vastupidav ja liiga kallis. See sisaldab alati mõningal määral süsinikku. Kõik ained aga rauale head ei tee. Näiteks väävel rikub seda, kuna teeb raua hapraks. (Protonizer, 2007) Vähesel määral leidub rauda maapinnal ka ehedalt. Ehe raud esineb väikeste liistakutena, harvemini suuremate osakestena analoogiliselt väärismetallide kulla ja plaatinaga. Ehedat rauda on leitud Senegalis ja mitmes paigas Siberis
(Leidus erinevaid andmeid!) Maagid: · pruun ja punane (Fe2O3) · must ehk magnetiit (Fe3O4) (Eestis leidub seda Jõhvi lähedal) Rauaühendid: · Oksiid · Hüdroksiid · Soolad Et rauda saada tuleb rauaoksiidi redutseerida. Kasutatakse piisavalt odavat aktiivset metalli, näiteks koksi ehk siis sütt või süsinikoksiidi: · Fe3O4+4C=4CO · Fe2O3+3CO=2Fe+3CO2 Täiesti puhast rauda pole võimalik toota ja kui keegi toodaksi siis see oleks liiga pehme, vähem vastupidav ja liiga kallis, See sisaldab alati mõningal määral süsinikku+lisatakse teisigi aineid. Kõik ained aga rauale head ei tee.Näiteks väävel rikub seda, teeb selle hapraks. Kuna selline sulam on korrosioonile (metalli hävimine keskonna toimel ja mõjul) vastupidavam, siis tööstusilikult toodetaksegi mitte puhast rauda, vaid malmi ja terast. Ajaloost: · Raud avastati umbes 3400 e. Kr. Egiptuses.
annaabi.ee 
