Esimesel päeval, kui ema ta trenni viis, ütles treener, et ei treeni tegelikult nii noori. Seepeale palus ema tüdrukul teha mõned proovi ringid, mispeal muutis treener kohe meelt. Samal aastal võitis ta oma esimese medali. Tonya suhted emaga olid väga halvad. Pidevad karjumised ja löömised käisid igapäevaelu juurde. Ema sõnul aitas negatiivne tagasiside Tonyal võistlustel paremini õnnestuda, mis kummalisel moel vastas tõele. Ema hõõrus pidevalt Tonyale nina alla, et maksab tema treeningud kinni ja ta ei tohi ebaõnnestuda. Minu arvates suhtus ema oma tütresse ülekohtuselt ja iga väiksemgi asi lõppes löömisega. Kui Tonya sai 15-aastaseks kohtus ta Jeff Gilloolyga. Nende esimene kohting toimus kolmekesi: Tonya, Jeff ja ema. Edaspidi lasi ema neil siiski segamatult kohtuda ning hiljem kolisid nad ka kokku. Kokku kolimise ajendiks oli pigem ema vägivald, millest Tonya nägi nüüd väljapääsu
Inimene suures ajaloolises plaanis ei ole keegi, ta on miski, mida valitsevad jõud saavad oma äranägemise järgi kujundada ning oma kasuks tööle panna. Bolsevike võimuletulekuga lootsid inimesed võrdseid tingimusi kõigile, ning nad saidki need, kuid mis hinnaga? Nad muutusid vaid eikellekski ning suur osa neist leidis oma tee mõnes töölaagris, nagu ka Larissa. Filmi lõpus, kui Yevgraf räägib oma meenutusi Tonyale ütleb ta lause ,,A nameless number on the list that was afterwards mislaid. That was quite common these days."(1) See on miski, mis võtab kokku suhtumise inimellu tolle ajastu lõpul. Antud filmist olin ma eelnevalt kuulnud ja seda ka osaliselt, kuna tegu on suurteosega mis on jäänud ajas inimestega kaasas käima, nüüd avanes võimalus see tervikuna ära näha. ALLIKAD Film ,,Doktor Zivago" 1965 1. Yevgrafi tsitaat filmist, 3.06.20
annaabi.ee 
